Aas ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et sellised suured protsessid on sellised, mille puhul tuleb tagajärgi hinnata ja järeldusi teha ja neid tulevikuks tallele panna. "Kui me vaatame seda konkreetset kriminaalasja, siis ma rõhutan veel kord, et kuni selle riigikohtu lahendini lähtus prokuratuur oma parimast arusaamisest ja meie soov oli tõesti viia see menetlus oma loogilise lõpuni. Kuid nagu näha, saabus loogiline lõpp pärast riigikohtu lahendit, millest nähtus, et selle konkreetse paragrahvi alusel pole inimese süüdistamine võimalik. Ja see ongi selge üks loogiline kriminaalprotsessi osa."

Küsimusele, mida on prokuratuur sellest juhtumist õppinud, vastas Aas: "Me õppisime veel kord, et selline on tavapärane kriminaalprotsess."

Et panete suure käraga asja püsti, riigikohus teeb oma otsuse, ja siis panete asja kinni? "Selliseid asju ei saa kunagi välistada, eriti Eesti puhul, kus õigussüsteem on suhteliselt noor. Karistusseadustikus on väga palju paragrahve, mille kohta riigikohus pole mitte midagi mitte kunagi öelnud. Ja kui me peaksime õppima seda siit, et selliste asjadega parem mitte tegeleda, sest riigikohus võib kellegi õigeks mõista, siis see pole prokuratuuri ülesanne õigusriigis."

Pikka intervjuud peaprokurör Norman Aasaga loe homsest Eesti Päevalehest!