Noorteühing Avatud Vabariik: vene koolides tuleb rohkem eesti keelt õpetada
Noorteühing Avatud Vabariik hindab inimõigusi kaitsva organisatsiooni Amnesty International seisukohta Eesti venekeelse elanikkonna ebavõrdsusest Eesti tööturul ning sellest lähtuvalt nõustub vajadusega keskenduda riigikeele õppe laiendamisele ning selle kvaliteedi tõstmisele.
Noorteühing peab potentsiaalselt ohtlikuks olukorda, kus osa Eesti elanikkonnast ei oska piisaval määral riigikeelt. Seetõttu on nad tööturul vähem konkurentsivõimelised, muuhulgas raskendab see töö leidmist näiteks avalikus sektoris.
"Avaliku sektori töötajate suhtes kehtestatud keelenõuded on õiglased. Mitte üheski riigis, kaasa arvatud Venemaal, ei võeta tööle arsti, politseinikku või pedagoogi, kes ei valda riigikeelt. Selleks, et venekeelsed elanikud saaksid töötada nendes ametites võrdselt eestlastega,tuleb tõsta riigikeele õpetamise kvaliteeti nii koolides kui edaspidi kogu haridussüsteemis," ütles noorteühingu juhatuse liige Sergei Metlev.
Organisatsioon, mille liikmeteks on peamiselt venekeelsed Eesti noored arvab, et riik peaks rohkem pingutama, et parandada muukeelsetes koolides pakutava riigikeele õppe taset.
Avatud Vabariik teeb ettepanekud kehtestada kakskeelsed õppekavad muukeelsetele põhikoolidele, kindlasti kutsuda nendesse koolidesse õpetama eesti keele kandjatest õpetajaid, pakkudes neile palgalisa ning viia edukalt lõpuni gümnaasiumihariduse reform.
"Isegi Venemaa saatkonnaga seotud organisatsioonid, kellele viidab oma aruandes Amnesty International, kes on tegelikult 20 aastat võidelnud riigikeele õppimise vastu, nimetavad täna tekkinud olukorda diskrimineerivaks. Kui nemad ise seda üles tunnistavad, siis on ka meie
riigil tagumine aeg tulla vastu nende nutulaulule ning hakata otsustavalt reformima muukeelset haridust Eestis," tegi järelduse Metlev.
