Noorte töötuseprotsendi ajavad suureks põhi- ja keskharitud
Kuigi praeguseks on Eesti üldine töötus euroala keskmisest veidi väiksem, küündib noorte tööpuudus 22 protsendini ja töötukassas on arvel üle 5500 16–24-aastase noore inimese. See on kõnekas arv. Väga tihti puudub end arvele võtnud noortel töökogemus üldse või jääb üle poole aasta tagusesse aega. Viimase kuue kuu jooksul ei ole tööga hõivatud olnud 3280 noort.
Töötukassa juhtivkonsultandi Sabina Trankmanni sõnul on kõige suurem mure alati olnud just noortega, kel ei ole õpitud ametit ja kes on põhikooli- või gümnaasiumiharidusega. „Neil ei ole töökogemust ega eriala ja seetõttu ei leia nad ka kiiresti tööd, sest just seda esimest kogemust on CV-sse väga raske sisse saada,” lausus Trankmann.
Nooruse optimism
„Aga tihti eeldavad nad n-ö nooruse optimismist, et küll see töö leitakse, kusjuures hea palgaga. Siis vaadatakse pärast kooli lõpetamist pool aastat ringi ja lõpuks tullakse ema-isa mahitusel ikkagi töötukassasse end registreerima.”
Trankmann kinnitas, et nooruslik optimism ei iseloomusta üksnes neid, kel pole eriala. „Kohtusin hiljuti 22-aastase noormehega, kes lõpetas ülikoolis ärijuhtimise eriala, kuid tema aastatetagune töökogemus piirdus jäätisemüügiga. Tema ettekujutus tööleidmisest oli hakata andma firmadele ettevõtlusalaseid konsultatsioone,” rääkis ta ja lisas, et sellisel juhul tuleb inimesele tema reaalseid võimalusi selgitada, mida peab tegema niivõrd ettevaatlikult, et noore motivatsiooni täiesti ära ei tapaks. „Kõige olulisem on ikkagi usk iseendasse,” ütles Trankmann.
Tuttava soovitus
Tööd otsivate noortega rääkides ütlesid nii gümnaasiuminoor kui ka magistrikraadiga lõpetaja, et eks enamasti saab tööd siis, kui tunneb õigeid inimesi või on võtta tuttava soovitus.
Anni Ojala lõpetas äsja Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala ja otsib Tallinnas tööd. Ta on enesekindel, et kuhugi ikka tööle saab, kui alustada assistendi või sekretärina, kuid tunnistas, et mõtleb ikkagi ka enda töötukassas arvele võtmisele. „Enamjaolt on kuulda ikka neist, kes on töö saanud tutvuste kaudu. Ka ametite poolest ei ole kuulutustes suurt valikut: kas tahetakse spetsialisti või soovitakse leida hoopis müüjat, kus kõrgharidust vaja ei lähe,” ütles Anni ja lisas, et ta ei ole ka selline inimene, kes läheks tööandja ukse taha, CV näpus.
Helen, kes oma täisnime ajalehes avaldada ei soovinud, lõpetab juba magistriõpinguid referendi-toimetaja erialal. Tööd on ta otsinud alates sellest kevadest. Helen tunnistas, et spetsiifika tõttu on tööd väga raske leida, kuigi eri praktikatest-töökohtadest on tal kogemustepõhja all juba kolm aastat. „Mulle on töövestlustel öeldud, et tahetakse vanemat inimest. Kui isegi pärast veel kirjalik äraütlemine tuleb, vabandatakse, et leidsime kellegi, kel on rohkem töökogemust,” ohkas Helen.
Töötukassast on talle keeleoskuse tõttu pakutud administraatori kohta. „Ma olen ka sellele mõelnud, aga kui ma olen saanud koolist eriala, mis mulle meeldib, tahaks sellega edasi minna,” ütles ta.TööotsingudTööle tahab kuni 15 inimest päevas
Tallinna vanalinnas asuvates restoranides Olde Hansa, Clazz ja Estlander käib sõltuvalt ametikohast end tööle pakkuma 5–15 inimest päevas. OÜ Starmaker nime alla koondunud söögikohtade turundusjuhi Riina Solmani sõnul otsivad noored suveks tööd teenindaja, koka või laotöötajana ning nende keskmine palgasoov on neli eurot tunnis.
Ta lisas, et tavaliselt vooribki neile töötahtjaid just suvel ja sügisest tahaksid nad näiteks osaajatööle jääda. Enamikul neist on juba ka varasemaid kogemusi näiteks ettekandjatena, esmase töökogemuse otsijaid on vähe.
Solmani sõnul saab kõigist soovijatest tööle iga teine. „Ega kõik noored ei olegi loodud teenindussektori jaoks. Umbes pooled ei sobi isiksusetüübilt loovasse, leidlikku, suurt avatust nõudvasse ametisse,” ütles ta.
