Noorsootöötajad loovad ta sõnul tänavatel kontakti noortega, kes pole ainult rasketest peredest, vaid on tavalised noored. "On väga palju sildistamist," tõdes Arabkin. Suheldes noortega näost näkku, et leida nende individuaalsed huvid.

"Püüame luua noortele tingimused just seal, kus nad viibivad," ütles noorsootöötaja ning tõi näiteks rulavõistlused või tänavafestivali. Ta sõnul peab lähtuma peab noorte huvidest ja looma tingimused, et nende huvisid arendada.

Noortejõukude probleem eksisteerib ta sõnul juba pikemat aega. Varasematest juhtumistest tõi ta näiteks kaklused Tammsaare pargis ja Musumäel. "Pole nii, et kui politsei tuleb, siis kamp läheb laiali," kritiseeris ta eile meedias kõlanud loosunglikke väljaütlemisi. Mõned noored on ta sõnul juba praegu turvakeskustest, mõne sõbrad on vanglast ning järeldas, et seega ei pruugi ka karmimad karistused toimida.

Ta käis ka ise eile Kanuti aias noortega suhtlemas. Arabkini sõnul tekitab politsei tulemine noortes lausa huvi. „Need, kellele politsei ei meeldi, neile jääbki maine, et politsei tahab neid ära ajada,” sõnas ta. Noorte huvi on mehe hinnangul kõndida tänaval sõpradega ning isegi, kui noortel on olemas kriminaalsed elemendid, siis kuritegevus pole nende põhiline tegevusala.

"Kui nad saavad kokku ja hakkavad jooma alkoholi, siis hakkavad probleemid. Praegu näen, et on rohkem alkoholi, aga erinevad ained üldse liiguvad Tallinnas," kommenteeris Arabkin. "Talvel nad on kaubanduskeskustes, suvel on tänaval." Noorsootöötaja sõnul võivad probleemsed noored küll minna noortekeskusesse, aga kui nende käitumine seal ei sobi, ei saa nad ka seal viibida. "Kui hakkavad ropendama või tulevad sinna joobes," ütles ta.

„Kodu, kool, politsei, sotsiaaltöötajad,” loetles ta vastutavaid osapooli ning ütles, et noored on kõigi vastutus.