Tallinna Pedagoogikaülikooli üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetooli juhataja professor Martin Ehala lasi ligi kahel tuhandel 10. ja 12. klassi õpilasel 49 koolist üle Eesti vastata küsimustele, millistel tingimustel oleksid nad nõus tegema järeleandmisi eesti keele kasutamisel.

Ehala seadis õpilaste ette hüpoteetilisi situatsioone nende tulevase tööelu, haridustee ja elukeskkonna kohta, et diagnoosida õpilaste suhet oma emakeelde. Uuringu tulemustest võib Ehala sõnul järeldada, et neljandik õpilastest suhtub eesti keelde põlglikult ning leiab, et mida varem nad sellest vabanevad, seda parem, kirjutab Postimees.

Koguni 85% keskkooliõpilastest leiab, et Eestis peaks olema võimalus omandada keskharidus soovi korral ka inglise keeles, 60% arvab lisaks, et riik peaks sellist võimalust finantseerima. Ingliskeelse kõrghariduse kohta leiab sama vastavalt 84% ja 64%.

Kui koolilõpetajatel oleks võimalus oma lemmikeriala edasi õppida ühesugustel tingimustel nii eesti kui inglise keeles, kaaluks 32% kõrghariduse omandamist inglise keeles. Samuti 32% õpilastest paneks oma tulevase lapse ingliskeelsesse lasteaiarühma, 39% ingliskeelsesse kooli. Täpselt veerand gümnaasiumiõpilastest nõustus väitega, et nende tulevaste laste täisealiseks saamise ajal ei ole eesti keelel tööelus enam mingit tähtsust.