Noored lükkavad abiellumist aina edasi
Abiellujate lemmikkuuks juuniks avalduste vastuvõtmist alustanud Tallinna, Tartu ja Pärnu perekonnaseisuametid kinnitavad, et vabu päevi on veel küllaga. Nõukogude ajal olid Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Gerda Amanni väitel järjekorrad palju pikemad ning päevade valik ahtam.
Sotsioloogide uuringud kinnitavad, et registreerimata kooselude populaarsus üha suureneb. Paljud noored lükkavad õpingute ja tööotsingute tõttu abiellumist edasi. “Ettevalmistus täisealise inimese eluks on nüüd pikem kui Vene ajal,” lausus Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar.
Nüüdisaja noored ei pea abiellumise õiguslikku tausta enam nii kaalukaks nagu nende vanemad. Samas abielul baseeruv perekond pakub rohkem selgust, korrastatust ja kindlustunnet, eriti naistele, arvab Kutsar.
Sageli on sündivad või juba ilmale tulnud lapsed need, kes tõukavad oma olemasoluga vanemaid kooselu registreerima.
Üks põhjusi, miks naised ei ihka enam nii väga abielluda, võib Dagmar Kutsari väitel peituda tõsiasjas, et pärast kooselu registreerimist pelgavad nad jääda ilma iseseisvusest.
Üle-euroopalise uuringu andmetel kulutavad Eesti koolieelikutest lastega peredes naised kodutöödeks rohkem kui kuus ja pool tundi päevas, mis on teiseks kõige kõrgem tase. Seevastu Eesti mehed teevad kodutöid päevas ainult kaks ja pool tundi, mis on pool tundi vähem kui enamikus teistes Euroopa riikides.
