Noored arstid kardavad maahaiglaid

Maakonnahaiglates on krooniline puudus noortest arstidest, sest riik piirab sealsete arstide võimalusi keerukamaid operatsioone ette võtta ning seeläbi karjääri teha.

Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla sõnul ei peleta arste maakonnahaiglatest eemale mitte niivõrd madalad palgad, vaid asjaolu, et neil puudub eneseteostusvõimalus, kirjutab Postimees.

“Neli kuni kuus aastat residentuuris õppinud ja suurepärase väljaõppega noort arsti ei rahulda ravimise ampluaa, mida määruste järgi üldhaiglas teha lubatakse,” tõdes ta.

“Eriarst on igas haiglas eriarst ning tema kvalifikatsioon püsib vaid pidevalt operatsioone ja protseduure sooritades, kuid riigi tervishoiupoliitika liigub selles suunas, et maksimaalselt piirata keerukamate operatsioonide hulka maakonnahaiglates.”

Kiisküla sõnul lähevad residentuuri lõpetanud arstid seetõttu pigem tööle Tallinna ja Tartu suurtesse regionaalhaiglatesse. “Ka keskealised ja vanemad arstid, kes on saanud pikkade tööaastate jooksul kogenuks ja kel jagub veel piisavalt ettevõtlikkust, plaanivad pigem välismaale minekut,” ütles ta.

Kuressaare haigla ravijuhi Reet Tuisu sõnul tuli viimane noor arst nende haiglasse tööle kuue aasta eest. “Vajaksime uut silma- ja kõrvaarsti, kardioloogi, günekoloogi ja teisi spetsialiste,” loetles ta. “Õnneks on need ametikohad meil erinevalt mõnest teisest maakonnahaiglast täidetud pensioniealiste doktoritega, kes aga võiksid juba ammu vanaduspuhkusel olla.”

Järvamaa haigla ravijuhi Jüri Männiste sõnul käivad arstide puudusel Paide haiglas nädalavahetuseti valves kaks Narva haigla kirurgi.