Niine nahakliinik võlus topeltarvete skeemi paljastavate lugude järel välja tähelepanuväärse hulga tasuta aegu
Mais öeldi Niine nahakliiniku registratuurist „Pealtnägijale”, et ühes kuus on neil pakkuda umbes kümme tasuta aega, sest haigekassa aegu teeb üks arst, kes võtab tasuta vastu ühe aja päevas ja sedagi mitte iga päev. „Pealtnägija” märkis, et sellises tempos jõuab kliinik tasuta vastu võtta 120 patsienti aastas. Haigekassa on kliinikult tellinud aga ligi 7000 ravijuhtu aastas. Eesti Päevalehe allikate sõnul tuli patsientidel tasuta aega oodata isegi kuni üheksa kuud.
Pärast „Pealtnägija” ja Eesti Päevalehe lugusid topeltarvete esitamise skeemist on aga olukord muutunud. Eile oli kliinikul septembrisse pakkuda üle 20 tasuta aja ning kinni sai ja saab haigekassa rahastatud aja panna ka veebi kaudu. Esialgu jääb siiski selgusetuks, kas tasuta aegu pakutakse piisavalt. Kliinik ise ei tahtnud seda ega auditi edenemise küsimust kommenteerida. Siiski saab öelda, et artiklitest on omajagu kasu olnud: nüüdseks on tasuta ja tasulised ajad kodulehel selgelt eristatud, tasuta aegu on varasemast tunduvalt rohkem ja need on kättesaadavad ka märgatavalt varem.
Iseküsimus, kas kõik haigekassa tellitud ajad tõepoolest ka kliendile tasuta on või jätkatakse topeltarvete esitamisega väiksemas mahus. Haigekassa on Niine kliinikult tellinud aasta peale 6900 ravijuhtu. See tähendab, et tasuta peaks kliinik vastu võtma umbes 30 patsienti päevas. Niine nahakliiniku registraatori sõnul teenindab tasuta aegu nüüd kaks arsti. Nii peaks kumbki arst päevas tasuta vastu võtma umbes 15 patsienti. Eile oli tasuta aegu üksnes ühele arstile, teise arsti ajad olid juba täis. Torkas silma, et uued tasuta ajad olid vaid teisi-, kolma- ja neljapäevaks ja neid oli kolm-neli tükki päevas. Kui palju neid üldse lisati, pole Delfile teada, kuid täna hommikupoolikul oli alles veel kümme aega ja peagi kaovad ilmselt ka viimased vabad ajad.
Niine nahakliiniku juht Raul Niin keeldus Delfi küsimustele vastamast viidates pooleliolevale haigekassa auditile. Tema sõnul pole võimalik enne uurimise lõppu kommentaare jagada. Selle egiidi all jättis ta vastamata ka küsimustele, kust järsku nõnda palju tasuta aegu juurde tekkis ja kui palju neid kokku on.
Uurimistest rääkides aga – Niine kliiniku topeltarveid hakkasid pärast „Pealtnägija” ja Eesti Päevalehe lugusid kriminaalmenetluse raames uurima ka politsei ja prokuratuur.
Topeltarvete skeemi uurimine jätkub
Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg ütles Delfile, et Niine nahakliinikuga pole lepingut katkestatud ja esimesel poolaastal tuli kliinikul lepingu järgi teenindada 3500 ravijuhtu. Teiseks, alanud poolaastaks on planeeritud 3400 ravijuhtu. See teeb umbes 567 tasuta aega kuus ehk vähemalt 28 aega päevas.
Tasuta aegadest rääkides ütles Hinsberg, et kui haigekassa partneril on olnud probleeme tasuta aegade kättesaadavuse tagamisega, siis peab ta seda parandama ja pakkuma aegu lepingu järgi. „Iga meie lepingupartner on kohustatud tagama, et terve perioodi vältel oleks ravi ühtlaselt tagatud ja kättesaadav. Samuti ei tohi tasuliste vastuvõttude pakkumine panna haigekassa lepingu raames toimuvat visiiti ootavaid inimesi kuidagi kehvemasse olukorda,” rõhutas Hinsberg.
Nagu mainitud, hakkas haigekassa pärast topeltarvetest kõnelenud lugusid kliinikut põhjalikult kontrollima. Mai lõpus arvas haigekassa pressiesindaja, et kontroll kestab paar kuud, nii et umbes juuli lõpuni. „Meie kontroll endiselt kestab, oleme tänaseks suure osa materjale läbi töötanud ning küsisime Niine nahakliinikult juurde lisainformatsiooni. Kui oleme enda järeldused teinud, anname sellest infot ka politseile ning sobival hetkel kindlasti teeme ka kokkuvõtte tulemustest,” lubas Hinsberg.
„Pealtnägija” paljastas mai keskel, et Niine nahakliinik küsis tasuliste nahauuringu visiitide eest raha ka haigekassalt. Tasulise visiidi eest tegelikult haigekassale ühtegi arvet esitada ei tohi. Patsiente, kelle eest tema teadmata ka haigekassale arve esitati, oli rohkem, kui esialgu arvata võis. Pärast eetris olnud saadet andis endast teada veel sadakond patsienti, kes asusid kontrollima ja nägid, et ka nende eest on haigekassale arve esitatud. Võib arvata, et seegi on vaid jäämäe tipp. Kliiniku tööga kursis olevad isikud kinnitasid, et tegu polnud juhusliku eksituse, vaid teadliku kelmusega.
