Nice's viga saanud tartlanna toetuseks kogutakse raha, kuigi Prantsusmaa on lubanud arved tasuda
Nice'i rünnakus viga saanud 13-aastase Svetlana raviks on kogutud 5700 eurot annetusi, kuigi arveid tasub haigekassa ja Prantsusmaa garantiifond.
Facebookis on algatatud kogumiskampaania 13-aastase Sveta raviks, kes sai viga Nice’i terrorirünnakus. Svetlana lõualuu sai tugeva hoobi ning sellega kaasnes trauma hammastele. Rünnakus hukkus ka tüdruku vanaema ja vanaisa sai tugeva peatrauma.
Raha kogumisega tegeleb peretuttav, kes kirjutas oma postituses, et pere on jäänud ilma nõuetekohasest hooldusest. „Praeguses olukorras, kus kannatanud ei saa tagasi koju saabudes praktiliselt mingit abi, annab mulle selge sõnumi, et siin riigis on midagi valesti. Isegi dokumentide ja muude formaalsustega siiani keegi ei aita, kaasa arvatud välisministeerium ja teised ametiasutused.“
Praeguseks hetkeks on Svetlana hammaste raviks kogutud annetustena 5706 eurot. Kuid raha kogumiseks vajadus puudub, sest haigekassa ja Prantsuse garantiifond kompenseerivad kogu ravi.
Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Kadri Eisenschmidt kinnitas, et nagu igale Eesti ravikindlustatud inimesele, on vajaminev arstiabi Svetlanale tagatud. „Haigekassa rahastab kõiki tervishoiuteenuste loetelus toodud teenuseid. Samuti katame Svetlanale õnnetuse järgselt Prantsusmaal osutatud vajamineva arstiabi kulud.“
„Haigekassa esindajad kohtusid Svetlana Isanina perekonnaga 3. augustil 2016. Leppisime kokku, et pere pöördub tema raviplaani koostamiseks arsti juurde. Raviplaani põhjal saame hinnata, millised teenused kuuluvad ravikindlustuse teenuste paketti ning arutada täiendavate ravivõimaluste üle. Oleme seni täiendava info ootel,“ kinnitas Eisenschmidt.
Tema sõnul on tüdrukule tagatud ka rahastus ravi jaoks välisriigis, kui tüdruku raviarst leiab, et vajaminevat meditsiinilist teenust Eestis ei osutata.
Esialgse raviplaani kohaselt võib Svetlana ravi maksta kuni 9000 eurot
Haigekassa kompenseerib 9000 eurost need teenused, mis on tervishoiuteenuste loetelus. Edasi tuleb appi Prantsuse garantiifond. Fondist saab taotleda raha kõikide tervisekahjustuste raviks, mis tekkisid õnnetuse tagajärjel. Taotlusi saab esitada kuni 10 aastat.
Lisaks sellele kompenseerib garantiifond ka haigekassale ja teistele ametitele ohvritega tegelemiseks läinud summad. Sinna alla kuulub näiteks matuste maksumus ja psühholoogiline nõustamine. Lisaks saavad kompensatsiooni need pered, kes kaotasid rünnakus lähedase.
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Helen Sööl ütles, et see, millist abi keegi vajab, sõltub igast konkreetsest juhtumist eraldi. "Olemasolevatest riiklikest ohvriabiteenustest on Nice’i terrorirünnakus kannatanutele pakutud ohvriabi töötaja psühholoogilist abi ja riiklikke hüvitisi, mida on võimalik taotleda kolm aastat.“
„Ohvriabi töötaja pakub peale psühholoogilise abi ja hüvitiste organiseerimise ka nõustamist, et aidata kannatanut suhtlemisel teiste asutustega, vahendada informatsiooni kannatanute hetkeseisust ja vajadustest.“
„Sotsiaalkindlustusamet on ühendust võtnud terrorismiohvritele hüvitisi pakkuva garantiifondiga Prantsusmaal, et aidata kannatanutel aru saada seal pakutava hüvitise dokumentidest ja tingimustest. Garantiifond hüvitab kannatanutele nii tekkinud reaalsed kahjud kui ka moraalse kahju,“ rääkis Sööl.
Svetlana hambaravi võib kesta aastaid ning arstide sõnul tuleb oodata, et lõualuu välja areneks.
Kui kõik arved tasutakse, siis miks kogutakse annetusi?
Annetuste kogumine jätkub, sest informatsioon toetuste kohta on kusagil kaduma läinud ning 9000 euro kogumist ei ole tegelikult vaja.
Svetlana ema Olga kurtis kirjas sotsiaalministeeriumile 3. septembril, et ta ei tea, kelle poole pöörduda. "Siiralt loodan, et 14.07.2016 on viimane rünnak, kus said kannatada Eesti kodanikud. Samas kaldun arvama, et vaadates tulevikku, tuleb luua selge ja läbipaistev mehhanism, kuidas saaks toimida sarnastes olukordades. Olen viimasel ajal külastanud igasuguseid asutusi ja mitte keegi ei tea täpselt, kes mida peab tegema, kes mille eest vastutab või milliseid dokumente tuleb täita."
Ohvriabi juhi Olle Selliovi sõnul on väga keeruline seda kommenteerida. "Ohvriabi töötaja on selle perekonnaga regulaarselt ühenduses olnud ja just selle mõttega, et nende ootuseid ja vajadusi välja selgitada ja neid siis vahendada nii ministeeriumi, kui meie juhtkonna poole, et me suudaks küsimused lahendada ja abi leida."
"Minu jaoks tuli see ootamatu uudisena, et selline algatus on toimumas ja raha kogutakse. Tegemist on hästi haavatud inimestega selle juhtumi kontekstis. Võin kinnitada, et meie sotsiaalministeeriumiga oleme algusest peale üritanud teha kõik endast oleneva, et nad abi saaksid," ütles Selliov.
"Võib olla on üks küsimus terminoloogia, võib-olla on siin midagi tõlkes kaduma läinud. Aga see taotluste tegemine garantiifondist läks alguses tempokalt lahti. Siis sai kiiresti selgeks see, et nad eelistavad Prantsusmaalt hüvitisi taotleda ja sealt kõik kulud kaetud saada. Võib-olla selles infomüras on midagi kaduma läinud," arvas ta.
