„Kui oli vaja veel mingit tõestust, tuli see siis, kui Euroopa Liit otsustas anda kahele venekeelsele linnale raha promenaadide ehitamiseks mõlemale poole jõge mõttega edendada piiriülest harmooniat ja turismi,” kirjutab New York Times. „Kui töö sai tehtud, oli Narvas, mis sai umbes 830 000 dollarit, pea kaheksa korda pikem promenaad kui see, mis ehitati Ivangorodis, mis sai ligi 1,2 miljonit dollarit. Mis selle erinevuse taga on? Topograafilised erinevused, ütlevad Ivangorodi ametnikud. Süsteemsed probleemid, ütlevad Narva omad – ja ilmselt väike korruptsioon samuti.”

„Seal on erinev maailm,” ütleb Narvskaja Gazeta pikaajaline toimetaja Sergei Stepanov New York Timesile. „Te näete ja tunnete erinevust niipea, kui ületate silla üle jõe – teed, bürokraatia, mentaliteet.”

New York Times kirjutab, et umbes 60 000 elanikuga Narvas on viis korda rohkem elanikke kui Ivangorodis ning selle tulemusena suuremad ja paremad võimalused, sealhulgas moodsad haiglad, ujulad, ostukeskused, uus ülikool ja tasuta Wi-Fi suures osas linnast. Keskmine palk Ivangorodis on USA ajalehe teatel umbes 500 dollarit, mis on pool Narva omast. Erinevus pensionides on veelgi suurem.

Narva laste maletreener Leonid Pelessev ütleb New York Timesile, et paljud narvalased vaatavad Venemaa riiklikke telekanaleid ja toetavad emotsionaalsel tasemel president Vladimir Putini musklilist natsionalismi, kuid ta ei tea kedagi, kes tahaks Venemaal elada.

„Me oleme kõik venelased, aga meil on siin erinev mentaliteet,” ütleb Pelessev. „Me oleme harjunud Euroopa kommetega.”

Ka Ivangorod on New York Timesi sõnul mõningaid edusamme teinud, kuigi oli mõned aastad tagasi nagu vare ning polnud õieti sooja vett ega kanalisatsiooni. Nüüd see enam nii ei ole, aga Venemaa eelarve kokkutõmbamise tõttu langenud energiakandjate hindade tõttu on rahavood taas peatunud.

Lisaks 1492. aastal ehitatud kindlusele mainib New York Times Ivangorodi vaatamisväärsusena värskelt renoveeritud Püha Kolmainsuse kirikut, mis renoveeriti Venemaa raudtee raha eest.

Turismiga piiritsoonis aga raha teenida ei saa, sest tuleb esitada kirjalik taotlus vene keeles ja saada luba piirivalve Leningradi oblasti osakonnalt. New York Timesi ajakirjanik pidi kirjutama kaks avaldust ja ootama neli kuud, et saada vajalikud load Ivangorodis viibimiseks.

New York Times kirjutab ka Euroopa Liidu rahastatud projektist bussiliini avamiseks Narva ja Ivangorodi vahel. Projektist loobuti, kui Ivangorod nõudis bussipeatuse ehitamiseks neli miljonit dollarit, samas kui Narva, kus palgad on kõrgemad ja ehitusmaterjalid kallimad, vajas vaid miljonit.

„Venemaa raskused eelarvete ja töögraafikute kontrolli all hoidmisel on aidanud tekitada suurima või vähemalt nähtavaima erinevuse Ivangorodi ja selle Eesti naabri vahel: infrastruktuuri olukorra,” kirjutab New York Times.

USA ajalehe teatel tunnistavad isegi kõige tulihingelisemad Venemaa patrioodid Narvas, et vaatamata Putini toetamisele ja vihale Eesti kodakondsusreeglite vastu, mis nende sõnul diskrimineerivad venekeelseid, ei ole neil soovi üle jõe Ivangorodi kolida.

„See pole seal õieti mingi linn, lihtsalt paar tänavat,” ütleb Venemaa kodanike liidu esimees Vladimir Petrov. „Muidugi on siin Narvas parem kui Ivangorodis.”