New York Times: Eston Kohveri toetusmeeskonda ähvardati röövi ajal tulistada
Vene ja Eesti ametnikud olid minevikus tihti salakaubavedamise kohta informatsiooni vahetanud. Kui Eesti kaitsepolitsei töötaja Eston Kohver ootas 5. septembri hommikul oma informaatorit, jälgis relvastatud Eesti toetusemeeskond eemalt.
Äkki plahvatasid piiri Vene poolelt šoki- ja suitsugranaadid. Samal ajal jäid tummaks kõik eestlaste kommunikatsiooniseadmed, kirjutab New York Times.
Hüüded „ärge liigutage või me tulistame“ sundisid toetusmeeskonna liikmeid jääma sinna, kus nad olid. Kui suits hajus, oli Kohver kadunud.
Vastavalt standardprotseduuridele pärast piiririkkumist kogunesed Eesti ja Vene piirivalvurid hiljem samal hommikul, et anda juhtunule hinnang ja koostada esialgne raport. Venemaa esindaja A. V. Zujev kirjutas alla nii eesti- kui ka venekeelsele dokumendile, milles kirjeldati, kuidas piiri rikuti Vene poolelt ja kaduma läks Eesti kodanik.
Venekeelse teksti sõnastus erines veidi eestikeelsest, kuid ei jätnud siiski mingit kahtlust, et Eesti piiri oli rikutud. Käsikirjalisel kaardil märgiti kolm punkti, kus ühise vaatluse käigus leiti granaatide jäetud lehtrid üle piiri Venemaa poolel.
Hiljem on Venemaa piirivalve juhid kangekaelselt keeldunud esialgseid järeldusi toetamast, kirjutab New York Times.
Seni on ainus kindel fakt, vähemalt Eesti versiooni järgi see, et Vene julgolekutöötajate hästi väljaõpetatud ja relvastatud meeskond tuli 5. septembril üle piiri ja viis kaitsepolitsei veterantöötaja Kohveri kaasa, kirjutab New York Times.
Venelaste tegevust maskeerisid Eesti versiooni järgi suits ja šokigranaadid ning venelased talutasid Kohveri teda sihikul hoides üle kaht riiki eraldava lookleva ja enamasti maha märkitamata joone Venemaale, kirjutab New York Times.
President Toomas Hendrik Ilves naeruvääristas intervjuus New York Timesile Venemaa versiooni juhtunust kui väljamõeldist. Ilvese sõnul pole Vene versioon usutavam kui väide, et vaatamata veenvatele tõenditele vastupidise kohta, ei ole Venemaa saatnud Kagu-Ukraina Vene-meelsetele mässulistele ei relvi ega sõdureid. „Ma ei võta enam midagi, mida nad ütlevad, tõsiselt,“ lisas Ilves.
Ilves rääkis, et Kohveri röövimine meenutas talle käitumist, mida märgati Eesti piiridel enne Teist maailmasõda, kui Nõukogude väed tapsid naaberriigis Lätis kolm piirivalvurit ja võtsid umbes kümme pantvangi.
Samas leiab Ilves, et on veel liiga vara öelda, mida Venemaa hiljutine tegevus piiril võib Balti riikide jaoks tähendada. „Kas see on millegi algus või ühekordne juhtum? Aeg annab arutust,“ ütles Ilves New York Timesile. „Ei ole võimalik tõmmata joont, kuni ei ole kaht punkti.“
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et ei ole olnud mingeid märke, nagu valmistuks Venemaa Balti riikide otseseks ründamiseks. Kohveri röövimisest oli Terras enese sõnul šokeeritud, sest see rikub „spioonide reegleid“, kuid see episood sobib kokku sellega, mis Venemaa presidendi Vladimir Putini ametiajal on muutunud pideva katsetamise ja manööverdamise rutiinseks mustriks, mille eesmärk on Venemaa naabrite tasakaalust väljalöömine ja NATO lõhestamine.
„Neil ei ole plaani seda riiki hävitada. Aga kui avaneb võimaluse aken, kasutavad nad seda,“ ütles kindral Terras New York Timesile, märkides, et niinimetatud hübriidsõda on olnud Venemaa keskne strateegia oma naabrite suhtes juba aastaid, eriti alates sissetungist Gruusiasse 2008. aastal.
NATO lõhestamise asemel on Venemaa taktika Terrase sõnul seni allianssi vaid tugevdanud ning diskrediteerinud hääli, mis on Balti riikide muret Venemaa pärast alavääristanud. „Meie liitlased on tunnistanud, et meil oli õigus olla veidi paranoilised. Väike paranoia on väga kasulik,“ ütles Terras New York Timesile.
USA ajaleht kirjutab, et ebakindlus Venemaa motiivide suhtes Kohveri juhtumi puhul on tekitanud mitmeid teooriaid. Üks on see, et Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) tahab lihtsalt Eesti luureagentuuriga arveid klaarida, sest viimane on paljastanud neli Venemaa heaks töötanud nuhki. Selle seisukoha järgi mõistetakse Kohver süüdi ning teda kasutatakse vahetuskaubana Eestis vangis istuvate Vene agentide vastu.
Teine teooria on New York Timesi andmetel see, et Kohver, kes keskendus salakaubavedamisevastastele operatsioonidele, ärritas korrumpeerunud FSB-d, ohustades viimase tulutoovat koostööd piiriülese salakaubavedamisega tegelevate kuritegelike rühmitustega.
Koos Kohveriga töötanud anonüümseks jäänud Eesti julgeolekuametnik ütles aga New York Timesile, et röövimise ajastus, vaid kaks päeva pärast USA presidendi Barack Obama visiiti Tallinna, oli võibolla Venemaa viis anda märku oma pahandamisest Obama lubaduse peale kaitsta Balti riike Vene agressiooni eest.
„Nende sõnum on, et mida iganes president Obama ütleb, on need ainult sõnad ja et „meie teod räägivad valjemini kui sõnad“,“ ütles Eesti luureametnik. Kui Obama lahkus Tallinnast NATO tippkohtumisele Walesi, seadis FSB Eesti ametnike sõnul metsa hoolikalt lõksu Kohverile, kes oli korraldanud piiril kohtumise informaatoriga Venemaalt, kes pakkus informatsiooni salakaubavedamise kohta.
