Nestor: töötuskindlustusmakse on muudetud varjatud tulumaksuks
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on nõus Ametiühingute Keskliidu juht Peep Petersoni seisukohaga, et järgmisel aastal tuleks laiendada nende inimeste ringi, kellele makstakse töötuskindlustushüvitisi. Lisaks saaks selle juures vähendada ka töötuskindlustusmakse suurust, sest raha selleks on piisavalt.
Sel aastal maksavad töötajad oma brutopalgast töötuskindlustusmakseks kaks protsenti ning tööandjad lisaks ühe protsendi. Kuigi üksikisiku tulumaks on sel aastal 21 protsenti, lisandub sellele veel seesama töötuskindlustusmakse 2 protsenti ja II samba kogumispensioni maksed 2 protsenti, mistõttu veerand inimese brutopalgast võetakse talt ära.
Töötuskindlustusmaksete kaudu kindlustavad inimesed end töötuks jäämise riski vastu. Sellel aastal peaks töötuskindlustusmaksest saama töötukassa tulu 135 miljoni euro jagu. Kindlustushüvitistele kulub sellest alla 50 miljoni.
Töötuskindlustuse eelarve on suurem, sest aktiivset tööhõivepoliitikat toetab ka Euroopa Liit. Aasta lõpuks kasvavad töötuskindlustuse reservid 500 miljoni euro lähedale. "On arutatud, et nende reservide suurus peaks ületama vähemalt kahe kriisiaasta kindlustuse väljaminekuid. See number saab selle aasta lõpuks mitmekordselt ületatud," oli Nestor nördinud.
"Teada tuleb ka seda, et üle kümne aasta tagasi töötuskindlustust luues oli selge soov, et õigust kindlustushüvitisele peaks omama vähemalt kaks kolmandikku töötukassa klientidest. Täna on see number kaks korda väiksem," lisas Nestor.
Seega saab tema hinnangul järgmisest aastast ilma suurema vaevata teha korraga kahte tegu - suurendada nende inimeste ringi, kes omavad õigust hüvitisele ja tõsta selle hüvitise määra ning samal ajal ka langetada töötuskindlustusse makstava makse suurust.
Isegi siis, kui kulu hüvitistele oleks kaks korda suurem tänasest, kasvaksid reservid kehtiva makse määra juures endiselt. Neid reserve pole aga töötuskindlustuse tarbeks enam mingit vajadust suurendada.
"Vastus küsimusele, miks Eesti vabariigis nii arulagedalt toimitakse, peitub teadmises, et juba mitmendat aastat kasutab valitsus nii töötukassa kui haigekassa reserve hoopis muul otstarbel. Nende reservide riigistamise abil tagatakse riigikassa tõrgeteta töö kulude katmisel," süüdistas Nestor.
Riigieelarve on praegu defitsiidis. Nestori sõnul ei ole töötuskindlustuse ülesandeks riigieelarve kulude katmine. "Valitsus peaks ise oma kulude ja tuludega toime tulema muude maksude abil. Sisuliselt on töötuskindlustusmakse muudetud varjatud tulumaksuks, mida tasuvad eelkõige palgasaajad ja millest muud maksumaksjad on priid," kritiseeris Nestor.
