"Kohtusin ühe 71-aastase mehega, kes kurtis, miks on ta pension kõigest 309 eurot. Selgus, et tal oli vaid 15 aastat staaži. Küsisin, kuidas saab 71-aastasel olla 15 aastat staaži. Ta ütles, et oli kingsepp," rääkis Nestor.

Kingsepp oli varem pikalt töötanud mustalt. Ta oli saanud töötasu kõrvale ka töövõimetuspensioni, sest see oli suurem kui vanaduspension. Kui ta 71-aastaselt töötamise lõpetas, ei olnud tal enam võimalik saada töövõimetuspensioni ja siis avastas ta oma imestuseks, et tema vanaduspension oli keskmisest oluliselt väiksem.

Nestor selgitas, et esimese samba suurus taheti lahti siduda teenitud palga suurusest seetõttu, et muidu jääks suure palgaerinevuse tõttu suur osa pensione väga madalaks.

Pensionite suurt erinevust saab Nestori sõnul vähendada kahel moel. Üks oleks pensionivalemis kõigile võrdse baasosa suurendamine. See on riigile kulukam ja oleks ka õigluse poole pealt veelgi küsitavam, sest baasosa ei sõltu ei tööaastatest ega ametlikult teenitud palgast. Valiti lahendus, mis arvestab tööaastaid.

"Vaidluste käigus küsisin, kas maksuamet on nii tugevatel jalgadel, et suudab ümbrikupalka vältida," rääkis Nestor. Just ümbrikupalga mure tõttu kehtestati aastani 2037 üleminekurežiim, kui esimese samba puhul arvestatakse nii töötasu kui staaži.

Jegorov väitis samuti, et pensioni II sammast lammutatakse. Nestor nii pessimistlik polnud, vaid ütles, et lammutavad vaid mõned, kes pole pensionisüsteemi ja säästmise temaatikat endale selgeks teinud. "Olen kindel, et II sammast ei lammutata," kinnitas Nestor.

Küll aga kritiseeris ta rahandusministeeriumi maksundusametnikke selle eest, et nad on kogu aeg kaikaid kodaratesse loopinud II samba edasisele arendamisele, eriti tööandjapensioni ahvatlevamaks muutmisele.