"Esmaspäevane räige sõim ja vägivald Toompea lossi ees oli osa must-valgest poliitikast. Plakatid poodud riigijuhtidega olid varem sotsiaalmeedias veelgi konkreetsemad, hukkamisele kuuluvate inimeste piltidega. Kõiges selles tigeduses on mulle kõrva ja ka silma jäänud lubadus – kui me võimule tuleme, siis saadame su esimeses vagunis Siberisse. Just nimelt Siberisse," meenutas Nestor.

"Esialgu pani see karm tulevikulubadus mind õlgu kehitama, et kuidas siis just sinna. Kui aga pikemalt selle üle mõtteid mõlgutasin, sain aru, et siin on oma loogika täiesti olemas," lisas Nestor.

Siberisse saadeti eestlasi ja teisi rahvaid NSV Liidus ilma mingi süüta ja esimese küüditamise ametlikes kompartei paberites nimetati põhjusena "sotsiaalselt võõras element". Ei olnud tähtsust, olid imik või rauk, aga olid vaenlane.

Mingil ajal hakkas ka kohus teismoodi mõtlejaid ja ütlejaid süüdi mõistma. Kui kohtunik poleks seda teinud, oleks Nestori sõnul ta "pea lennanud". Ajalehes, raadios ja teles sai öelda ainult seda, mida lubati. Kirjanik, muusik või kunstnik sai luua ülistust võimule. Kes oma loomingus seda ei teinud, oli juba kahtlane. Siia vabast maailmast tulnud välismaalasel tuli võimul silm peal hoida, sest mine sa tea. Välja siit ei lastud, kui siis ainult eri lubadega "rahvaste vahelise sõpruse korras".

"Nii minul, kui paljudel teistel minuealistel, tuli seletusi võimudele anda isegi selle kohta, miks me teistmoodi välja näeme. Pikad juuksed, teksad, lilleline särk – järelikult sotsiaalselt võõras element. Kõige selle juures toetus nõukogude võim ei millelegi muule, kui rahva arvamusele. Diktatuuri põhiline argument on alati võitlus vaenlasega ja selleks vaenlaseks oli lääs," meenutas Nestor.

"Nüüd me siis elame vabas Eestis, meie olemegi lääs. Oleme ka Euroopa Liit ja NATO. Rahvas saab arvamust avaldada erineval moel, alates meeleavaldusest Toompeal kuni valimisteni. Sõna on vaba, kunstniku looming samuti. Me võime minna ja tulla, olla vaba omal maal. Ja siis tuleb keegi ja lubab riigikogu saalis kohtunike päid maha võtta. Võitleb meie liitlastega tehtava koostöö vastu. Saadab mind koos venekeelse roppusega kuskile ja ütleb, et ma ei olevat eestlane. Toetub rahva arvamusele ja ütleb, et sotsiaalselt võõra elemendi koht on esimeses vagunis. Ning sõna "Siber" selles lauses ei pruugigi olla ülekantud tähenduses," leidis Nestor.

EKRE esmaspäevasele meeleavaldusele läksid ka mitmed sotsiaaldemokraatide poliitikud. Mõne inimesega õnnestus neil ka suhelda, aga mõned EKRE toetajad ei tahtnud neid isegi kuulata, vaid lihtsalt karjusid ropult nende peale.

Üks EKRE toetajatega suhelda üritanud poliitikuid oli Hannes Hanso, kes kirjeldas seda samal päeval sotsiaalmeedias. "Korra lubati mul pea haamriga puruks peksta, et mõistus pähe tuleks. Üks daam karjus, et talle tuleksid appi suuremad mehed, et mind musta prügikotti toppida ja siis prügimäele viia. Ise teatas, et elab muidu üldse Prantsusmaal. Minuga suhtlejad suhtlesid karjuvas ja röökivas kõneviisis. Oli huvitav kultuurikogemus," kirjutas Hanso.