Nestor: ma pole kunagi eitanud, et võin olla sotside presidendikandidaat
Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles, et pole kunagi varjanud, et temast võib saada sotside presidendikandidaat. "See, et võin olla üks võimalus kandideerimiseks, on küll õige. Seda ei saa ma eitada. Ma pole seda kunagi eitanud," ütles Nestor vastuseks küsimusele, kas lähiajal esitavad sotsid ta presidendikandidaadiks.
Sotsid on presidendivalimisi arutanud erakonna juhatuses ja fraktsioonis ja leidnud, et võiks välja käia ka oma kandidaadi. Millal sotsid seda teha kavatsevad, ei osanud ta öelda.
Nestor ütles, et tema kui pikalt poliitikas olnud inimene usub, et presidendi saab riigikogus ära valida, kui erakonnad seda soovivad. Kui seda soovi pole, siis riigikogus presidenti ei valita.
Ta meenutas natuke ajalugu. 1992 ja 1996 esitas mitu erakonda Lennart Meri kandidatuuri. 2001 erakonnad koostööks võimalust ei leitud ja valiti Arnold Rüütel. 2006 ja 2011 tegid erakonnad koostööd ja presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves.
"Kõik presidendid on oma tööga hakkama saanud, aga mõnevõrra on tulemus olnud erinev, sõltuvalt sellest, kuivõrd on koostööd soovitud teha," ütles Nestor.
Ta leidis, et presidendi riigikogus ära valimine on riigikogu kohustus. Presidendivalimistel tuleks tema arvates teha erakondadel tavapärasest rohkem koostööd, et leida ühine kandidaat.
Kui mitme erakonna vahelistes läbirääkimistes tuleb Nestoril loobuda presidendiks kandideerimisest, siis on ta valmis seda tegema. "Pean olulisemaks, et president saaks riigikogus valitud, kui seda, kes presidendiks saab," ütles Nestor.
Ta lausus, et on valmis hääletama mitme välja käidud Reformierakonna ja IRLi kandidaadi poolt. Ka Mailis Reps oleks hea kandidaat, kui ta oleks kandidaat. "Väga tubli poliitik, pean tast väga lugu," ütles Nestor. Ta ei uskunud samas, et Reps saaks riigikogus vajalikud 68 häält.
Poliitikaga vähem seotud kandidaatide puhul kujutas ta enamvähem ette, et 68 hääleni oleks võimalik jõuda nendel kandidaatidel, kelle kohta riigikogu liikmed teavad, mida temast presidendina oodata. Kui nad ei tea, siis on sellel kandidaadil keerukas vajalikud 68 häält kokku saada.
Ta polnud nõus välis- ja sisepoliitika vastandamisega, vaid arvas, et president peaks olema mõlemas tugev. Samuti peaks president mõistma, et Eesti on põhiseaduse järgi parlamentaarne riik.
Nestor ütles, et enne Marina Kaljuranna poolt hääletamist tahaks ta tõesti rohkem teada, millised on tema seisukohad sisepoliitilistes ja majanduspoliitilistes küsimustes. Kaljurand peaks neis küsimustes selgemalt sõna võtma.
