Riigikogu esimehe ja kantselei direktori sõnutsi jääb iga riigikogulase enda otsustada, kas spämmirünnakuga politseisse pöörduda või mitte. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul peavad riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid olema avatud suhtlusele ning siinkohal on ka oluline teada, et riigikogu juhatus ei pea võimalikuks spämmiprobleemi sekkuda.

"Saame riigikogu liikmetena ettepanekuid ja arutlevaid kirju, mille alusel valijad ja saadikud oma vastustes mõtteid vahetavad. On palju pöördumisi ühe või teise eelnõu poolt või vastu, kus Riigikogu liikmel jääb üle sellega nõustuda või mitte," selgitas Nestor. "Masspostituse asjus pean vajalikuks mainida, et riigikogu kantseleil on kohustus tagada meie meiliserveri töökindlus ning seetõttu vastavate häirete korral ka selliseid postituste piiramine."

Seni on ajakirjandusse jõudnud enim neid juhtumeid, kus riigikogu saadikud kaebavad koosoluseaduse menetlust puudutavate massmeilide ülekülluse üle. Kooseluseaduse vastu võitlev ühing SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks läkitas maikuus enda sõnul riigikogu saadikutele 200 000 seaduse menetlemist puudutavat massmeili.

Keerukaks lähebki Nestori sõnul asi juhtudel, kus saadetut võib tõlgendada nii masspostitusena kui ka rahvasaadikule saadetud kirjana. "Inimeste soov teha oma mõtted parlamendi liikmetele arusaadavaks on igati mõistetav," ütles riigikogu esimees. "Kõige loogilisem oleks, kui kellegi koostatud kirjale annavad allkirja ka selle toetajad, ning seejärel saadetakse see nüüd juba ühine kiri Riigikogu liikmele, komisjonile, fraktsioonile, juhatusele. Kui aga koostada kiri, mida internetiturunduse serverist saavad edastada ka ühekordse meiliaadressi omanikud, võib see kergesti saada liigitatuks masspostituse alla."

Ka riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe sõnul asub võtmekoht selles, et riigikogu peab oma töös oluliseks seda, et inimestel on võimalik menetluses olevate eelnõude kohta oma arvamust avaldada.

"Riigikogu kantselei piiras mai lõpus ajutiselt internetiturunduskeskkonnast spetsiaalse programmi abil saadetud meilid, sest need vastasid väliste tunnuste alusel massilisele turunduskampaaniale ehk spämmile. Lühikese aja jooksul tuli riigikogu liikmete meiliaadressidele ligi 200 000 meili," kinnitab Alajõe kooseluseaduse vastaste spämmirünnaku ulatust. "Piirang kõrvaldati peale asjaga sisulist tutvumist."

Riigikogu kantselei direktori sõnul on selline kogemus nende jaoks esmakordne ning politseisse avalduse esitamisest või mitteesitamistest saavad kõneleda vaid rahvasaadikud ise. "Kuna kirjad on adresseeritud riigikogu liikmetele, siis saavad kirjade sisu kommenteerida vaid riigikogu liikmed ise."