Nelja aasta pärast võib tulla ühtne Euroopa Liidu maks

Euroopa Liidu eelarvevolinik Janusz Lewandowski tõstatas majanduslehes Financial Times Deutchland taas Euroopa Liidu ühtse maksu sisseviimise teema, öeldes, et mitmed liikmesriikide pealinnad, sealhulgas Berliin, on muutunud EL-i maksu suhtes varasemast märksa soosivamaks

EL-i maksu kasuks räägib tema sõnul peamiselt üks asjaolu: nimelt kärbivad riigid, nagu mullu Eestigi, avalikke kulutusi. Kuna Euroopa Liidu eelarvesse makstakse otse liikmesriikide eelarvest, siis kergendaks sõltumatu ja ühese EL-i maksu sisseviimine riikide eelarvekoormat, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et tema uue maksu kiiresse kokkuleppesse ei usu, sest see ei piirdu tehniliste küsimuste ja maksu objekti määratlemisega, vaid toob kaasa rasked vaidlused riikide panuse üle.

„Praegune süsteem arvestab riikide võimalusi ja solidaarsus-printsiipi üsna adekvaatselt, muudatus põrkab aga erinevustele maksu- ja SKT struktuuris riigiti," rääkis Ligi ja lisas, et temas ei tekita EL-i maksu idee vaimustust sellegi tõttu, et EL-i maksukoormus on juba praegu väga kõrge.

„Kui siiski spekuleerida, siis tõenäolisemad mõtte-arendused puudutavad tarbimist, CO2, finantstehinguid. Põhimõtteliselt eelistan liikmesriikide maksuautonoomiat."

Eesti maksis 2009. aastal Euroopa Liidu eelarvesse ligikaudu 2,7 miljardit krooni. Toetuste ja projektidena tuli riiki tagasi 10,8 miljardit krooni. Seega iga makstud krooni kohta tuli Eestisse tagasi umbes neli krooni.