„Need riigid, kellele veel laenu antakse, garanteerivad neid, kellele enam laenu ei anta. Ühel hetkel ei anta kellelegi enam laenu,“ tõdes Neivelt.

Neivelti sõnul on hea elu Euroopas inimeste harjumus. „Vaadake, kuidas seal kärpimistele reageeritakse,“ märkis Neivelt. „Kui agressiivsed on meeleavaldused, tegelikult seal alles hakati kärpima.“

Teiseks pole me tema sõnul veel näinud Euroopa Liidus, et võimule oleks saanud mõni erakond, kes oleks lubanud liidust lahku lüüa.

„On suhteliselt optimistlik arvata, et keegi neist ei taha Euroopa Liidust lahku lüüa,“ kõneles Neivelt. „Poliitiline eliit võiks läbi mängida stsenaariumi, kui mõni riik püüab liidust lahku lüüa.“

Ta prognoosis, et Euroopas keskmiselt peab elatustase langema, sest võlguvõtmine ei ole jätkusuutlik. Neivelt tõi välja erinevad lahendused. Optimistliku stsenaariumi järgi pannakse Euroopas trükipress käima ja trükitakse raha juurde. Teine lahendus on tema sõnul, et paari aasta jooksul astub paar kolm riiki Euroopa liidust välja.

„2008. aasta septembris sai üks epohh läbi ja paljud arvasid, et kriis läheb mööda, riigid hakkaksid laenu võtma,“ kõneles Neivelt. „Aga poolteist aastat tagasi oli juba selge, et nii see olla ei saa, kevadel nägime Kreekat, nüüd Iirimaad.“

„Kõik saavad aru, et need, kellel laenukoormus on seljas, ei suuda neid laene ära teenindada,“ kõneles Neivelt. „Kui me 20 aasta pärast vaatame tänast aega, siis tundub, et täna toimus trendide muutumine.“

Majanduse arenguks on vaja muuta dogmasid

Neivelt peab väga ohtlikuks murdeajal dogmades kinniolekut. „Selget suunda ei ole ja trendid loksuvad ja muutuvad,“ kirjeldas ta. „Muutuste ajal peab olema kindlasti väga paindlik.“

Samas tõdes ta, et lõpuni paindlik ei saa olla, sest peavad olema ka mingid väärtused, millest üle ei astuta. Ta võrdles neid väärtusi pereväärtustega.

„Valijana tahan näha parteide programme, kus on meie väärtus, mille eest me võitleme ja kus paindlikkus, mida me võime muuta,“ sõnas Neivelt. „Dogmad segavad meie arengut, aga väärtused peavad paigas olema.“ Tema hinnangul on otsustajatel segi matemaatilised terminid - väärtuse asemel mõeldakse muutujat..

Ühe näitena pani ta kaalukausile Euroopa Liidu lagunemise või astmelise tulumaksu. Tema hinnangul on Eesti juhtiv parte praegu kinni dogmas, et isegi kui ümbritsev keskkond muutub, siis ainuke asi, mis peab stabiilne olema, on meie maksusüsteem.

Lähiajalugu näitab meile muutusi

Neivelti sõnul on Eesti 20 aastat kapitalismi ehitanud. Valdavad on olnud selged trendid. Märksõnaks on üleilmastumine, et asju toodetakse kusagil mujal, kui kodukandis. Oluline on liitude laienemine, oli selge suund, et demokraatia on võitnud. Seda kõike on toetanud tehnoloogia areng. Maailma juhtimine käis Ameerika Ühendriikide ülemvõimu all.

„Täna on olukord teistsugune,“ tõdes Neivelt.

Ta meenutas sündmusi, mida tahantjärgi võib pidada pöördelisteks. 2001. aasta kaksitornide rünnak, millega samasse aega jäi majanduses Hiina astumine WTO-sse. „See oli vähem kui kümme aastat tagasi,“ rääkis Neivelt. „Täna küsime, kas keegi veel midagi toodab peal Hiina.“

Piltlikult öeldes asub tehas Neivelti sõnul praegu Hiinas, pank Londonis võ New Yorgis ja natuke ka Frankfurdis.