Seni on tagastamist takistanud riikidevahelise kokkuleppe nõue, mis aga langes ära sel kevadel. Seetõttu reguleeris omandit seni halduskohtus Saksamaale ümberasujate pärijat Uno Robert Wernerit esindava Aivar Pilve advokaadibüroo kasuks tehtud otsus, millega on keelatud kõik tehingud enne varavaidluse lahenemist, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Praegu valitseb patiseis, kus meil ei ole võimalik Neitsitorniga midagi teha — ei müüa, ei rentida,” ütles Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit. Kinnistule kuuluvad ka Väravatorn, Tallitorn, jupp linnamüüri ning samuti Taani Kuninga aed.

Tõenäolisest kohtuvaidlusest võiks linna päästa see, kui valitsuse otsusega jäetaks kinnistu nende objektide nimekirja, mis tagastamisele ei kuulu. Linnavolikogu on esitanud sellekohase ettepaneku Mustpeade maja kohta, kuid valitsus pole veel otsust vastu võtnud.

“Linnal tuleks lõpuks vastu võtta põhimõtteline otsus, mis positsioon kultuuriliselt oluliste objektide tagastamise suhtes võtta,” leidis Tallinna linnavolikogu liige Tiina Mägi. “Eraomanikuga saab suhelda, kuid meie seadused ei kohusta eraomanikku neid ruume hiljem tõepoolest ka avalikku kasutusse jätma,” märkis Mägi.

Üks õigusjärgse omaniku esindajaid, Eesti omanike keskliidu juhatuse liige ja õigusnõunik Peeter Ploompuu kinnitas, et omanik oleks valmis seniste rentnikega lepingut jätkama ning tüliküsimust ei näe.

Neitsitorn on seisnud tühjana peaaegu viimased kolm ja pool aastat, endisele rentnikule on RKAS esitanud laekumata üüri kohta kaebuse. Majas on Jaak Saarniidu sõnul hallitusseen ning pääsu pole ka remonditöödest. “Me ei saa lasta kultuuripärandil laguneda, kuid meil pole mõtet ka suuri investeeringuid teha, kui hooned võivad liikuda eraomanikule,” ütles ta.

Taani Kuninga aia ja tornide vastu on huvi tundnud ka Taani Instituut. “Oleksime valmis saama rentnikeks, et sellest kujundada kultuurikeskus,” kinnitas instituudi juhataja Silvi Teesalu. Kavandatavas keskuses oleks nii näitusesaalid, nõupidamisruumid kui ka kontserdi- ja teatripaigad.

Väravatorn on juba kaks viimast aastakümmet olnud koduks Eesti vanamuusika lipulaevale Hortus Musicusele. “Alates 1991. aastast on käinud pidev sahkerdamine,” ütles ansambli juht Andres Mustonen. “Meil on kasvanud juba uus põlvkond noori, kuid omandiküsimust ei ole ikka veel otsustatud,” pidas Mustonen olukorda häbiväärseks. Taani Instituudi initsiatiiv on tema hinnangul tervitatav, sest kultuurikeskuse olemasolu annaks paigale palju juurde.

Niguliste kirik Eesti Evangeelsele Luteri Kirikule

•• Kirikus asub Eesti kunstimuuseumi filiaalina tegutsev Niguliste muuseum-kontserdisaal, mis avati renoveeritud kirikuhoones 1984. aastal.

•• Tervikvarana nõuab hoone tagastamist Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK). Kunstimuuseum on oma koduleheküljel avaldanud seisukoha, et EELK-l puudub selleks juriidiline ja moraalne alus, kuna enne varemete riigistamist oli hoone ligi 90% ulatuses hävinenud.

•• “See ehitati üles spetsiaalselt muuseumihooneks, kus säilitatakse, uuritakse, kaitstakse ja eksponeeritakse üle-euroopalise tähtsusega unikaalseid kunstiteoseid,” seisab muuseumi veebilehel.

•• Kiriku kunstiväärtuste seas on esindatud Eesti keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti esinduslik väljapanek. Selle hulka kuuluvad Põhja-Saksamaalt ja Madalmaadest pärit hiliskeskaegsed altarid, puunikerdused, pilt- ja vappepitaafid ning rikkalik lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsioon.

•• Kultuuriministeerium teatas, et toetab Eesti kunstimuuseumi seisukohta.

Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale

•• Pikal tänaval asuvat uhket ajaloolist Mustpeade vennaskonna hoonet taotleb vennaskond linnalt tagasi. Vennaskonna sünniaeg jääb 14. sajandisse. Tallinna ajaloos olulist rolli mänginud ühendusse kuulusid vallalised kaupmehed. Hoonestik pärineb 16. sajandist ning kuulub riiklike arhitektuurimälestiste nimistusse.

•• 2006. aasta alguses saatis Mustpeade vennaskonna esindaja dr Georg Riesenkampff toonasele Tallinna linnapeale Jüri Ratasele kirja, mis käsitles Mustpeade maja tagastamist. Sama aasta lõpus tegi linnavolikogu valitsusele ettepaneku jätta Mustpeade maja tagastamata. Otsust ei ole siiani.

•• Mustpead pakkusid linnale koostööd ja tegid ettepaneku sõlmida mõlemat poolt siduv avalik-õiguslik leping. Vennaskond kinnitas, et on algusest peale aktsepteerinud linna ja riigi seisukohta, et Mustpeade maja peab tulevikuski teenima kultuuri ja jääma avatuks. Majas toimub aastas ligi 300 üritust ja hoone esinduslikud ruumid on pidevalt kasutuses.