NATO vajab Afganistani rohkem eestlasi

Eesti kaitseväe osalus NATO Afganistani-operatsioonis ISAF võib suureneda, kui Eesti tuleb vastu NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) vastavale soovile.

Assamblee Eesti delegatsiooni juht Sven Mikser ütles BNS-ile, et Afganistani teema oli Slovakkia pealinnas Bratislavas toimunud PA kevadistungjärgu üks olulisemaid küsimusi. Tema sõnul leiti assambleel, et NATO liikmesriikide panus ISAF-i peaks olema suurem.

Mikser lisas, et assamblee president, Ameerika Ühendriikide kongresmen Doug Bereuter lubas pöörduda alliansi 26 liikmesriigi poole palvega tõhustada oma panust missioonis.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni juhtiv Mikser ütles BNS-ile, et kuna Eesti on võtnud suuna suuremale osalemisele rahvusvahelistes rahutagamisjõududes ja ISAF on NATO juhitav operatsioon, peaks see Eesti jaoks olema prioriteetne.

Ta meenutas, et Eesti kaitseväel on Afganistanis praegu viieliikmeline kaitseväe demineerimismeeskond ning ISAF-i staabis tegutseb meditsiiniohvitserina kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas. Mai keskel jõudis Afganistani õhuväe lipnik Reet Stamm, kes hakkas teenima lennuliikluse juhina Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal.

Mikser lisas, et Bratislavas oli mitmes komisjonis olulise teemana kõne all olukord Kosovos ja Balkanil tervikuna.

Venemaa üritas assambleed kasutada baltivenelaste teema arutamiseks. Riigiduuma kaitsekomisjoni esimees kindralpolkovnik Viktor Zavarzin teatas Interfaxi andmeil, et Venemaa tõstatas istungjärgul küsimuse NATO osalemisest baltivenelaste probleemi lahendamisel hiljuti alliansi liikmeiks saanud Eestis ja Lätis.

Mikser ütles BNS-ile, et Zavarzin luges NATO PA-Venemaa ühiskomisjonis tõesti ette riigiduuma asespiikri Ljubov Sliska ettekande, kus ühes lõigus oli juttu ka baltivenelastest.

Mikseri sõnul lükati see punkt tagasi, nagu ka ettekande mitu teist punkti. Ta lisas, et ettekanne tekitas üldist rahulolematust, sest kasutas paljuski külma sõja retoorikat.

Baltivenelaste teema kõrval taunis ettekanne NATO õhuturvet Balti riikides. Samuti seadis tekst kahtluse alla varasemad kokkulepped Venemaa vägede lahkumise üle Gruusiast ja Moldova Dnestri-tagune piirkonnast, väites, et NATO üritab neid kunstlikult seostada Euroopas tavarelvastuse piiramise lepinguga.

Ka Zavarzin möönis Interfaxile, et baltivenelaste teema osas pole Venemaa NATO-lt saanud teda rahuldavat vastust.

NATO PA kevadistungjärk Bratislavas möödus tugevate turvameetmete tingimustes. Need ajendas asjaolu, et Slovakkia politsei leidis päev enne istungjärgu algust ürituse toimumise paiga lähedusest kaks kotti lõhkeainet.

Ühes kotis oli umbes pool kilo 1991. aastast pärinevat Tšehhoslovakkia tööstuslikku lõhkeainet, teine kott sisaldas arvatavasti Jugoslaavia päritolu lõhkeainet Pentrix.

Mikser ütles BNS-ile, et turvameetmed olid väga tugevad ning lisaks politseile osales turvamisel ka sõjavägi. Seda võis märgata nii istungjärgu töös kui ka Bratislava igapäevaelus, lisas ta.