NATO-vaimustuses ununes totaalkaitse
Riigikogus 85 poolthäälega vastu võetud rahuaja riigikaitseseadus ütleb aga, et riigi julgeolekut tagavaks vahendiks on totaalkaitse põhimõtete elluviimine ja kogu rahva jõu ning vahendite kaasamine sellesse. Sama mõtet rõhutavad ka kõik teised riigikaitset puudutavad põhidokumendid.
Tammsaar viitas, et selle vastuolu tõttu pöörab riik liiga vähe tähelepanu totaalkaitse süsteemi ühele alusele Kaitseliidule.
Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul saab NATO aru Kaitseliidu tähtsusest ega keela selle arendamist, kuid ei tunne selle vastu ka erilist huvi, sest see pole üksus, mida saaks NATO üritustes rakendada.
Tammsaar ütles ajalehele, et kaitseministeeriumis on terve koolkond inimesi, kes ei arva Kaitseliidust midagi.
“Ma olen korduvalt hoiatanud, et selle tagajärg on Kaitseliidu muutmine laialivalguvaks sõjaväe abiorganisatsiooniks,” ütles Tammsaar. “Sellega koos kaob Kaitseliidu sõjaline roll.”
Tema hinnangul iseloomustab olukorda ka tänavune riigieelarve, kus riigikaitsele eraldatud raha hulk kasvas 38 protsenti. Kaitseliidu puhul oli kasv kaheksa protsenti.
Ka järgmise aasta eelarves on kaitsekulud umbes kaks miljardit krooni, Kaitseliit saab vaid 75 miljonit.
Riigikaitsekomisjoni esimees ütles, et Eestil pole õiget mobilisatsioonikava olemaski.
Ta nentis, et Soomes teab iga elujõus mees, mida ta kriisi korral peab tegema, kuid Eestis midagi sellist pole.
Tammsaare sõnul vaieldakse praegu selle üle, kes hakkab tegelema reservistide, kes kutsealustega, kuid otsust pole.
“Alles nüüd hakkavad ringkonnastaabid vaevaliselt formeeruma ja sinna juurde tuleb ka Kaitseliidu osa,” ütles ta
Riigikaitsekomisjoni esimehe hinnangul võib NATO-vaimustusega seletada mahajäämust ka kodanikukaitse ning strateegilise varu alal.
“See on muidugi tore jutt, et meil pole strateegilisi varusid vajagi — küll siis, kui vaja on, tuuakse kõik laevadega kohale,” ütles Tammsaar. Tema hinnangul aga mõtleb Euroopa mingi kriisi puhkedes kõigepealt endale.
