"Eesti on olnud üks peamisi tugeva kollektiivkaitse eestkõnelejaid, samuti olete te rõhutanud NATO vajadust olla suuteline end kaitsma uute julgeolekuohtude vastu," kirjutas Rasmussen Reinsalule saadetud kirjas. "Seetõttu ma hindan kõrgelt Eesti valitsuse ettepanekut võtta teie riiklik küberlabor kasutusele NATO väljaõppeks."

Rasmusseni sõnul on Eesti ettepanek kasulik ja sobivalt ajastatud, sest NATO üleminekuväejuhatus on teinud kindlaks alliansi vajaduse küberkaitse väljaõppekeskkonna järele.

"Järgmise sammuna peab üleminekuväejuhatus lõpetama küberlabori võimevajaduste ja sellega kaasnevate kulude hindamise ning esitama selle töö tulemused juunikuisele kaitseministrite kohtumisele," kirjutas Rasmussen.

Peasekretär lisas, et küsimust arutatakse ka kaitseministrite kohtumisel 26.-27. veebruaril.

Kaitseminister Urmas Reinsalu tegi hiljuti NATO peasekretärile Anders Fogh Rasmussenile ettepaneku võtta Eesti kaitseväe küberlabor kasutusele alliansi küberkaitse harjutusväljana.

NATO küberkaitseõppuste korraldamist võimaldava harjutusvälja saaks rajada Eesti kaitseväe küberlabori baasil, kus on juba korraldatud mitu rahvusvahelist ja kõrgetasemelist küberkaitseõppust.

2012. aastal rajatud kaitseväe küberlabor on NATO Euroopa liitlaste seas unikaalne küberkaitse väljaõppe- ja harjutuskeskkond. Keskuses saab läbi viia küberkaitsega seotud väljaõpet, simuleerida erinevaid küberkeskkondi ning harjutada nende kaitset.

Laboris on läbi viidud mitmeid rahvusvahelisi õppusi, millest olulisimad on mullune NATO suurim küberkaitseõppus Cyber Coalition 2013 ning NATO küberkaitsekoostöökeskuse õppus Locked Shields. Eesti võõrustab õppust Cyber Coalition ka sel aastal.

Kaitseministeerium jätkab käesoleval aastal küberlaborisse investeerimisega vastavalt kümneaastasele arengukavale, täiendades labori varustust ja võimekust, tuginedes rahvusvahelistest õppustest saadud kogemusele, märkis kaitseministeerium pressile saadetud teates.