NATO peasekretär Jens Stoltenberg andis eile Vilniuses intervjuu Delfile ja Poola väljaandele Polska Zbrojna.

Poola, Balti riigid ja teised Ida-Euroopa maad soovivad, et NATO paigutaks nende territooriumile püsivaid sõjaväebaase või eelpositsioneeritud varustuse ladusid. Kas see on võimalik ja kui on, siis millal?

NATO riigid juba suurendavad oma kohalolu alliansi idaosas. Me teeme seda, viies ellu julgestusmeetmeid, mis tähendab rohkem õhuturvet, rohkem õppuseid, rohkem laevasid Läänemerel. Meil juba on rohkem lennukeid õhus, rohkem mehi kohapeal rotatsiooni alusel õppustel osalemas ja rohkem laevasid merel. Lisaks sellele tervitame USA otsust eelpaigutada varustust alliansi idaossa. Täna avame kuus uut väikest staapi, mis on elutähtsad. NATO vägede integratsiooniüksused (NFIU) on tähtsad, sest nad tagavad hädavajaliku ühenduse riiklike ja NATO vägede vahel. Sellele lisaks oleme suurendanud oma võimet nõrkasid kohtasid tugevdada. Oleme kahekordistanud NATO kiirreageerimisüksuste suurust. Selle osaks on umbes 5000 mehe suurune eriti kiire reageerimise väekoondis, mille esimesed osad saabuvad kohale vähemalt 48 tunni jooksul. See kõik on juba suurendanud ja suurendab veelgi meie kohalolekut ja valmisolekut vajadusel kohalolekut tugevdada.

Kui Eestis inimesed mõtlevad NATO peale, siis tulevad neile silmade ette tankid ja hävituslennukid. Ühe esimese asjana lõi NATO aga kuus väikest staapi. Miks on need staabid nii olulised, et need tuli esmajärjekorras luua?

Need staabid on väga olulised, sest NATO tegeleb kollektiivkaitsega. Kollektiivkaitse aluseks on riiklikud sõjajõud, nagu Eesti ja Poola kaitseväed. NATO põhimõtteks on, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu, mistõttu nende sobitamiseks kõigi teiste NATO liitlasriikide sõjavägedega on vaja ühenduslüli ja need väikesed staabis tegelevad planeerimisega, nad aitavad korraldada õppuseid, nad kergendavad ja aitavad kaasa abijõudude kiiremale saabumisele, kui selleks on vajadus. Seetõttu on need üsna väikesed staabid olulised. Nad on võtmelüliks riiklike ja rahvusvaheliste NATO vägede vahel. See pole aga sugugi esimene asi, mida me teeme. Me oleme juba suurendanud oma kohalolu alliansi idaosas. Eestis on näiteks küberkaitse oivakeskus. Küberrünnakute vastane kaitse on väga tähtis. Meil on õhuturve ja laevastiku kohalolek. See kõik kokku on NATOlt väga tugev ja kindel vastus väljakutsuvale julgeolekuolukorrale.

Kas NATO vajab ka rohkem kaitseinvesteeringuid, eriti idaosas, nagu Poola ja Balti riigid?

NATO on juba nõustunud kaitsesse rohkem investeerima. On oluline, et me kõik investeeriksime kaitsesse. Oleme otsustanud lõpetada kaitsekulutuste kärped ja hakata kaitsekulutusi vaikselt tõstma kahe protsendi tasemele. Eesti on juba kahe protsendi peal ja see on suurepärane, Poola on teatanud, et olete juba alustanud ja kavatsete jõuda kahe protsendini paari aastaga. Selle elluviimine on tähtis nii Poolale kui kogu NATO solidaarsusele. Sellele lisaks teeme alliansi idaosas palju, nagu olen juba öelnud.

Milliseid otsuseid ootate järgmise aasta Varssavi tippkohtumiselt?

Esiteks tahaksin tänada Poolat tippkohtumise võõrustamise eest. See näitab Poola tugevat pühendumust NATOle ja seda, et Poola on NATO tugev toetaja. Me hindame Poola panust allianssi. Teiseks oleme tippkohtumiseks ette valmistumas. Usun, et tippkohtumise peamiseks sõnumiks on, et NATO kohaneb ja vastab uutele väljakutsetele. See nõuab sõjalist kohanemist, peame oma kollektiivkaitset tugevdama. Varssavis peame vaatama, kuidas kohaneda uue julgeolekuolukorraga.