DELFI FOTOD ja VIDEOD: NATO lahingugrupp kogunes Tapa linnakus pidulikule rivistusele. Suurbritannia kaitseminister: saja aasta eest seisime kõrvuti ja täna ühineme taas
Punkt kell 15 saabus linnaku juurde president Kersti Kaljulaid, kes Eestisse saabunud liitlasi tervitas. Kaljulaid märkis, et liitlased on siin väga oodatud. President lisas, et täna loovad ka liitlased ise ajalugu ja meenutas, et praegu seisavad kaitseväelased selles Euroopa nurgas, kus nõukogude ajal paljud tapeti ja põgenema sunniti. Kuivõrd Eestisse on tulnud liitlased nii Suurbritanniast kui ka Prantsusmaalt, siis tervitas president liitlasi ka prantsuse keeles.
Kaitseminister Margus Tsahkna pidas mõjusa kõne, milles rääkis esmalt, et tal on hea meel liitlasi Tapal tervitada, märkis, et see on tõeliselt tähtis hetk, ja tema jaoks isiklik. Tsahkna meenutas, kuidas ta vanavanemad rääkisid lugusid massirepressioonidest, sõjast. „Need on lood vabadusest ja vigadest, mis tehti, et vabadust kaotati,” sõnas Tsahkna. Ta nentis, et 1939. ja 1940. aastal leidsid eestlased end väga keerulisest olukorrast. „Me leidsime, et oleme üksi. Ja ometi lootsime, et kuidagi need pilved hajuvad. Et kuidagi on mitte võitlemine ohutum variant. Nüüd teame, milline viga see oli,” sõnas Tsahkna. Ta sõnas, et pärast 50-aastast okupatsiooni ja rahvastiku suurt kadumist teame nüüd, et mittevõitlemine polnud ohutum tee.
Tsahkna rääkis, et vead, mida oleme teinud, on meie ajalugu. Mitte ainult Eesti, Läti või Leedu, vaid meie — Euroopa — ajalugu. „Nüüd peame meie neist vigadest õppima, et tagada, et mineviku vaim ei naaseks,” lausus Tsahkna. Ta rõhutas, et Tapale on kogunetud selleks, et öelda, et me oleme valmis end regressiooni vastu kaitsma. Tsahkna lisas, et nüüd on selge, et võitlemine on parim garantii vabaduse ja ka iseseisvuse säilitamiseks. „Me ei korda mineviku vigu. Me ei lähe enam vaikselt kaasa.”
Ühtlasi nentis Tsahkna, et üksi olemine pole variant ja kõigile eestlastele ütles ta, et liitlaste Eestis viibimine tähendab, et minevikus tehtud vigu ei korrata, me pole üksi ja me pole üksi enam mitte kunagi. „Seda tähendab tänane üritus,” rõhutas ta. „Seda tähendab NATO liitlaste siin viibimine. Seisame koos kui rahvas, kui NATO, kui vaba maailm.”
Liitlastele ütles Tsahkna, et nende Tapal seismine sümboliseerib NATO ühtsust. Kui ütleme üks kõigi ja kõik ühe eest, siis seda ka mõtleme, märkis ta. „Me teame, et saame teile loota. Ja te teate, et saate alati meile loota. Koos väldime mineviku vigu. Hoiame Euroopa ja maailma turvalisena.”
Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon ütles, et briti väed tunnevad end Tapal hästi, ja avaldas heameelt, et teisedki liitlased seisavad brittidega kõrvuti. „Saja aasta eest seisime kõrvuti ja täna ühineme taas,” sõnas ta. „Meie jaoks on see tõeliselt tähtis hetk.”
Fallon lisas, et NATO on kaitses jätkuvalt keskne ja Eestis ollakse, et näidata brittide pühendumust NATO-le. Peale selle antakse tugev signaal, et kuigi Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, muutub ta globaalseks Suurbritanniaks ning pöördub uute liitlaste ja vabade sõprade poole.
Briti sõduritele rääkis Fallon, et nood teevad oma riigi uhkeks. „Teie teenistus siin Eestis aitab luua parema homse,” sõnas ta. „Suurbritannia on siin, et ühiste väärtuste eest seista. NATO on valmis kaitsma kõiki oma liikmesriike agressiooni eest.”
Liitlaste lahingugrupi Eestis teenimise avatseremoonial osalesid ja andsid kella 16 ajal pressikonverentsi Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon, Taani kaitseminister Claus Hjort Frederiksen, Prantsusmaa suursaadik ja Eesti kaitseminister Margus Tsahkna. Koos kirjutati alla ühisdeklaratsioonile.
Tsahkna rõhutas, et liitlased on tulnud siia, et kaitsta, mitte et rünnata.
Michael Fallon sõnas, et Baltimaades on ligi tuhat britti ja antakse tugev signaal, et agressiooni vastu seistakse koos, samuti näidatakse pühendumust NATO-le, sest kõige suuremat pühendumust alliansile saab näidata vägede läkitamisega. Nii rõhutas Fallon, et keegi ei peaks kõhklema riigi valmisolekus liitlaste eest seista.
Taani kaitseminister Claus Hjort Frederiksen rõhutas, et vägede saabumine Eestisse on heidutus, kedagi ei ähvardata. Samas avaldas Frederiksen muret Venemaa jõulise käitumise pärast sotsiaalmeedias, valeuudiste ja valede pärast. Taani saadab uuel aastal rotatsiooni korras Eestisse 200 kaitseväelast.
Pressikonverentsil esitasid kaitseministritele küsimusi BBC, Reutersi ja BFBS (British Forces Broadcasting Service) ajakirjanikud.
Elevust tekitas küsimus Michael Fallonile, millega uuriti, kas briti sõjaväelaste NATO idapiirile saatmine peaks leevendama Brexitist lahkumisega kaasnevaid pingeid. „Nice try,” kostis seepeale Fallon, kelle kinnitusel on Suurbritannia Euroopale pühendunud nii enne kui ka pärast Brexitit.
Peale kolme riigi kaitseministrite osalesid pidulikul rivistusel president Kersti Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas, riigikogu esimees Eiki Nestor ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, Prantsusmaa kaitseministri esindaja kindral Didier Castres, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral James Everard, Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Salvatore Farina ning teised liitlasriikide ja Eesti esindajad.
Pärast pressikonverentsi oli külalistel võimalik tutvuda NATO lahingugrupi ja 1. jalaväebrigaadi relvastuse ja tehnikaga.
Liitlased võtavad homme osa ka veteranipäevale pühendatud jäähoki sõprusmängust. Nimelt osalevad selles peale Eesti kaitseväe ja kaitseliidu veteranide ka neli Ühendkuningriigi kaitseväelast ja üks Ameerika Ühendriikide kaitseväelane.
Sinilillekampaania ürituste osaks olev mäng toimub homme kell 12.30-13.50 Tondiraba jäähallis ja on pealtvaatajatele tasuta.
