Harjutuse käigus ei lasku lennukid madalamale kui 152 meetrit (500 jalga) ning hoiduvad võimalusel asustatud punktidest.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle selle aasta 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on erinevatesse võimekustesse ühiselt panustades säästa alliansi liikmesriikide ressursse.