Narvas kommunistid turismivankri ees
Retke alguspunktiks on Narva Aleksandri kirik, kus kuulutati välja Eestimaa Töörahva kommuun ja lõppsihiks Narva muuseumi õu, kus on eksponeeritud varem linna keskväljakul seisnud Lenini pronkskuju. Muuhulgas viib tee läbi aga ka Loodearmee staabi asukohast ja raudteejaama veetorni juurest, mis ehitatud alles pärast II maailmasõda.
Lisaks turismirajale esitleti korraldajate poolt ka suveniirsärki, millel kiri “90. Lenin Narva Estonia 1917-2007”. Korraldajate sõnul peab see rõhutama toonase Narva linnapea Ants Daumani taotlusel 16. novembril 1917. aastal Vladimir Uljanovi (Lenini) poolt allkirjastatud otsuse tähtsust, millega Narva arvati välja Jamburgi kubermangust ja liideti Eestimaa kubermanguga. Aktsiooni teise vedaja Andres Valme sõnul ei oleks Narva praegu Eesti osa, kui Lenin sellele dokumendile allkirja ei oleks andnud.
Narva muuseumi direktori Andres Toode sõnul on jutt, justkui oleks see Narva Eestimaaga ühendamine olnud mingi Lenini ja Daumanni isiklik heategu Eesti rahvale, lihtsalt eksitav.
“Tuletan meelde, et sellel ajal ei olnud veel mingit Eestit kui riiki, kellele Narvat “kinkida”, vaid ainult Eestimaa kubermang, mis oli lihtsalt suure Venemaa haldusüksus.
Teisisõnu oligi tegemist puhta haldusküsimusega, mille lahendamine oli lihtsalt väga pikale veninud. Nimelt olid Narvale omistatud sõjaline tähtsus (pärast Põhjasõda, kui Narvast sai Vene provintsilinn, oli see siiski juba teatav reliktsuhtumine) ja teisalt senine traditsioon (Narva sai Rootsi ajal Ingerimaa pealinnaks) peamised põhjused, miks Narva jäi Tallinna jurisdiktsiooni alt välja ka Peetri ja temale järgnenud Vene tsaaride ajal,” selgitas Toode.
Tema sõnul oleks loogika eeldanud Narva liitmist Eestimaa kubermanguga juba 1863. aastal, kui linn kustutati kindluslinnade ja seega ka Peterburi eelkindlustuste nimekirjast. “Aga Vene tsaaririigi bürokraatia, see oli teatavasti täiesti omaette nähtus ja enne jõudsid kommunistid võimule tulla, kes siis küsimuse ise ära lahendasid,” sõnas Toode.
Hoopis hullemaks peab Toode aga seda, et Dauman on nüüd justkui heategijaks tõstetud. “Ei Lenin ega ka mitte Dauman ei näinud sellel hetkel uneski võimalust, et võiks tekkida Eesti Vabariik ja Narva võiks olla selle koosseisus. Mida tõestab väga hästi kasvõi see, et Eesti vabadus tuli kätte võidelda Vabadussõjas sellesama Lenini ja punaste vägede (kelle hulka ka Daumann kuulus) vastu,” sõnas Toode. Samuti ei räägitud dokumendist Tartu rahuläbirääkimistel, Venemaa hoopis nõudis endale poolt Virumaad kui “põlist Vene ala”.
Narva Giidide ühenduse sõnul ei soovi nad kommunistidega seotud paikadele Narvas mingit poliitilist hinnangut anda. “See on lihtsalt nähtav, et välisturistid soovivad aina rohkem näha nõukogude perioodiga seotut ja seepärast seadsimegi kokku kahekümnest punktist koosneva turismimaršruudi, mis läbib peamisi vaatamisväärsusi,” sõnas Jelena Valme.
Turismimarsruudi läbimiseks kulub bussiekskursiooniga tund kuni poolteist. Selle hulgas oleks kaks kuni kolm peatust, kus bussist väljutakse. Nende hulka kuulub ka hauatähis Narva Pimeaias, kuhu on väidetavalt maetud hulk eesti punaste küttide säilmeid, kes langesid Vabadussõja esimeses, Joala lahingus Eesti Vabariigi vastu võideldes 28. novembril 1918. aastal. Kuigi pärast linna vabastamist 19. jaanuaril 1919. maeti linnaparki kõlakoja ette sängitatud langenud ümber ühishauda linnakalmistu juures avati nõukogude ajal siiski hauatähis, mis väidab punaseid langenuid endiselt sinna sängitatud olevat.
Giidide ühenduse juhi Jelena Valme sõnul on igati sobiv ka Lenini, Narva ja Eesti kirjadega suveniirsärk, mille seljal koopia Lenini allkirjaga otsusest linna Eestimaa kubermanguga ühendamise kohta. “Vasakpoolsed ideed on Narvas populaarsed, peamiselt vanemate inimeste hulgas. See suveniir ei saa loodetavasti populaarseks mitte ainult välisturistide vaid ka narvakate hulgas, kelle jaoks “Lenin oli, on ja jääb“”.
