Naiste varjupaigad burkakeelust: näokate avalikus ruumis takistab meil lugemast inimese näole kirjutatud kannatusi

Eesti naiste varjupaikade liit (ENVL) saatis justiitsministrile Urmas Reinsalule oma arvamuse karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. ENVL leiab, et tegemist on naistevastase vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel äärmiselt olulise algatuse kohta võrdleb oma põhjenduses näokatte lubamist naiste ümberlõikamise lubamisega.

Allpool on ENVL-i seiskukoht täismahus.

Oleme seisukohal, et kõik väljatöötamiskavatsuses käsitletud ettepanekud, nii ahistava jälitamise, sundabielude ja naiste suguelundite ümberlõikamise keelustamine kui inimkaubanduse ohvrilt seksuaalteenuste ostmise keelustamine, samuti ametiasutustes jm avalikes kohtades nägu katva riietuse kandmise keelustamine, on kõik võrdselt vajalikud ja aitavad kaasa naistevastase vägivalla paremale ennetamisele ja tõkestamisele.

Puutume oma töös pidevalt kokku ahistava jälitamise juhtumitega ning leiame, et vastava kuriteokoosseisu loomine Eesti karistusseadustikus aitaks paremini kaitsta väga paljusid vägivalla ohvreid.

Naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud ei ole tänaseni Eestis veel probleemiks olnud, kuid teiste Euroopa riikide naiste varjupaikade kolleegidelt saadud info ja uuringute andmetele tuginedes oleme kindlad, et koos sisserände suurenemisega hakkab see peagi ka meid puudutama. Et nende räigete naiste õigusi piiravate nähtustega edukalt võidelda, on vaja need sõnaselgelt seaduses keelustada.

Toetame ka algatust inimkaubanduse ohvritelt seksuaalteenuste ostu keelustamiseks, mida rahvusvahelistel soovitatakse nõudluse vähendamiseks.

Toetame täielikult näokatte keelamist

Pikemalt tahaksime peatuda aga Eestis nägu täielikult katva riietuse keelustamise kavatsusel, mida täielikult toetame.

Leiame, et näokatte kandmisel avalikus ruumis kui naise objektistamise ja naistevastase sümboolse vägivalla ilmingul ei ole Eestis kohta. Täna ei ole see meie ühiskonnas ka probleeme tekitanud, kuid olukord võib seoses sisserände suurenemisega kardinaalselt muutuda ja me peaksime olema selleks valmis. Seadusemuutused tuleks teha enne, kui meil probleemid tekivad. Leiame, et nägu katva riietuse keelustamine ei oleks naiste õigusi kahjustav. Mõned individualistliku kultuuriga lääneriikidest pärit inimõiguste eestvõitlejad apelleerivad näokatete debatis iga naise individuaalsele vabadusele, unustades, et näokatete kandjad on reeglina pärit totaalselt teistsugusest, kollektiivse kultuuriga riikidest, kus perekonna ja kogukonna roll üksikisiku valikutes on täiesti teistsuguse kaaluga kui läänes.

Ainult individuaalse valikuvabaduse loogikast lähtudes ei tohiks Euroopas keelustada ka näiteks naiste suguelundite ümberlõikamist, sest mõnedes kogukondades on selle tava järgimine väga oluliseks komponendiks täisväärtuslikuks naiseks olemises ja mitte alati ei seostu see protseduur otsese sunniga. Teisalt peetakse ka naiste ümberlõikamist tihti usuliseks nõudeks, seetõttu võiks usuvabaduse kaitse nimel kaitsta ju ka selle traditsiooni säilitamist.

Naistevastase vägivalla üheks olulisemaks tööriistaks on ohvri isoleerimine. Naiste näo katmise tava avalikus ruumis loob suurepärased tingimused nii psühhologilise, majandusliku kui füüsilise kui seksuaalse perevägivalla vohamiseks, sest aitab kindlalt vältida vägivalla ohvritest naiste sotsiaalseid kontakte väljaspool pereringi. Vägivald tekitab naistes jõuetuse ja alaväärsuse tunde, vägivalla ohvritest naised otsivad eelkõige süüd iseendas ja ei ole reeglina valmis kellelegi oma probleemidest rääkima. Eestis on tihti naabrid, kooli- või töökaaslased, aga mõnikord ka lihtsalt kaastundlikud inimesed tänavalt need, kes loevad naiste näost välja nende kannatused ja julgustavad lõpuks ohvrit abi otsima. Niiviisi päästetakse sõna otseses mõttes elusid. Pealaest jalatallani kinni kaetud sisserändajatest naised Eestis oleksid sellisest abivõimalusest ilma jäetud.

Suheldes erinevate Euroopa riikide naiste varjupaikade töötajatega, on selgunud, et viimastel aastatel on valdav enamus (kohati kuni 90%) nende klientidest sisserändaja taustaga. Igapäevaselt vägivalda kogenud naisi abistavate inimeste seisukoht on olnud üheselt näokatete keelustamist toetav.

Leiame, et nägu ja keha üleni katva riietuse keelustamiseks seadusliku aluse loomine on oluline vägivalda kogenud naiste parimaks abistamiseks Eesti naiste varjupaikades.
See on tähtis eelkõige turvalisuse tagamise kaalutlusel kahest eri aspektist lähtudes:

a) Ohvrite turvalisus

Vägivalda kogenud või vägivalla ohus naistele ja lastele on esmatähtis tagada turvalisus nii majutuse kui nõustamiseenuste osutamisel. Nägu ja keha üleni katva riietuse kandmine looks võimaluse turvakodu ruumidesse siseneda ja seal viibida ükskõik kellel, ka vägivallatsejatel, kuna kaetud näoga isiku tuvastamine on raskendatud. Samas on turvakodu üks peamisi eesmärk kindlustada teenusel viibiiva ohvri nii vaimne kui füüsiline turvalisus Naiste varjupaigad ei saa võtta riski, et meilt abi otsivate naiste ja laste turvalisus võib olla ohustatud näokatet kandva isiku poolt, keda ei ole võimalik tuvastada.

Eesti kultuuriruumile on näo katmine avalikus ruumis võõras, seda tajutakse potentsiaalselt ohtlikuna. Kuna turvakodus viibivad niigi traumeeritud naised ja lapsed, siis tekitaks oma nägu varjav isik suure tõenäosusega seal viibivates vägivalla ohvrites tõsist ohutunnet ning viiks teisese ohvristumiseni, see aga muudaks neile samades ruumides teenuse pakkumise võimatuks.

b) Töötajate turvalisus

Naiste tugikeskuse töötajatele peab olema samuti tagatud turvaline töökeskkond. Meie töötajaid on seoses nende tööga korduvalt ähvardatud vägivaldsete meeste poolt, sh ähvardatud neile kehavigastusi tekitada, peret hävitada, jne. Mitmeid kord on ähvardatud sellega et tullakse tugikeskusesse naisele ja lastele järele jne. Just seetõttu peab olema võimalik ohu ennetamiseks igal ajahetkel tööruumidesse sisenevaid isikuid saama koheselt tuvastada, sh ka jälgida, et neil poleks kaasas relvi.

Samalaadseid probleeme on ilmselt paljudel erinevatel organisatsioonidel. Arvestades viimasel ajal Eestis toimuvat avalikku debatti, näeme selget vajadust Eestis luua seaduslik alus selleks, et kõigil asutustel ja organisatsioonidel, kellel on tarvis reguleerida oma sisekorras turvalisuse või muudel nende tegevuse spetsiifikast tulenevatel kaalutlustel nägu täielikult katva riietuse kandmist, saaksid seda teha ilma rassismis ja diskrimineerimises süüdistamise hirmuta. Seetõttu toetame väljatöötamiskavatsuses toodud algatust töötada välja vastav korrakaitseseaduse muudatus.