Naised on laste vastu sama vägivaldsed kui mehed

 (19)
foto-8
foto-8Foto: Ester Vaitmaa

Tänasel sotisaaldemokraatide korraldatud lähisuhtevägivalla-alasel arutelul riigikogus toodi välja, et kuigi enamik vägivalla all kannatajatest on naised, kannatavad vägivalla all ka lapsed ning täiskasvanud laste ja lastelaste vanemad ja vanavanemad. Sealjuures kasutavad laste vastu vägivalda võrdselt nii naised kui mehed.

Praeguseks on politseis registreeritud koduvägivalla juhtumite arv võrreldes viie aasta taguse plahvatusliku kasvuga stabiliseerunud. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kadri-Ann Salla sõnul on selle põhjuseks ilmselt inimeste teadlikkuse tõus. Märgatavalt on registreeritud juhtumite arv tõusnud aga Ida-Virumaal. Ka selle paneb Kadri-Ann Salla teadlikkuse tõusu arvele, mis nüüd on toimunud venekeelse elanikkonna hulgas.

Siseminister Andres Anvelt leidis, et lähisuhtevägivald taastoodab ennast laste kaudu: "Vägivald on lapsepõlves õpitud viis, kuidas lahendada konflikte.“ Vägivalla kasutamise olulisimate faktoritena nimetas Anvelt sotsiaalprobleeme ja sellest tulenevat alkoholismi, aga ka vaimse tervise probleeme.

Suuri raskusi on Eestis tugispetsialistide leidmisega. Puudu on nii sotsiaaltöötajaid kui vaimse tervise valdkonna spetsialiste. „Vaimse tervise töötajaid, näiteks koolipsühholooge, ei ole võimalik leida ka siis, kui raha nende palkamiseks on eraldatud, sest nad lähevad tööle erasektorisse, kus on palju kõrgemad sissetulekud,“ ütles Airi Mikkendorf sotsiaalministeeriumist oma sõnavõtus.

Seotud lood:

Tugisüsteemi võrgustik abivajajatele on viimastel aastatel siiski arenenud. Arutelul märgiti näiteks ära Pärnus töösolev pilootprojekt, mille käigus ei pea varjupaika otsima mitte vägivalla ohver, vaid kodust viiakse ära vägivallatseja. Ühe lahendusena oli arutluse all ka lähenemiskeelu täpsem ja kannatanut paremini kaitsev reguleerimine.

Nagu tuleohutuse ja liiklusturvalisuse puhul, on arutelus osalenute arvates oluline teha pingutusi lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Sealjuures on sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäe sõnul oluline osutada abi ka vägivaldsetele meestele: „Praegu on selles valdkonnas arenemisruumi kõvasti, kuigi eksisteerib spetsalist, kes sellega tegeleb ja ka politsei annab meestele voldiku „Vägivald ei ole lahendus“.“ Veermäe sõnul ei ole praegu paraku konkreetset ettekujutust, kuidas vägivaldsetele meestele abi andmist korraldada ega plaane teenuste arendamiseks.

Ka Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld leiab, et fookus peaks olema rohkem meestel, kes vägivalda tarvitavad, kuna naiste ohvristaatuse rõhutamine ei anna neile tingimata ühiskondlikku toetust. „Fookuses ei tohiks olla, et iga neljas naine on ohver, vaid et iga neljas mees on vägivaldne. See tekitaks kannatavast naisest uue kuvand: ta ei ole mitte ohver, vaid ellujääja. See muudaks ehk ka ühiskondlikke hoiakuid.“

Politsei saab aastas teate kesmiselt 15 000 lähisuhtevägivalla juhtumst, millest umbes 3000 osas alustatakse kriminaalmenetlust. Kõige rohkem on lähisuhtevägivalla ohvriteks eesti emakeelega 30-40 aastased põhi- ja keskharidusega naised.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare