Vaid kolmes riigis — Lätis, Leedus ja Soomes — kasutavad Eurostati andmeil mehed ja naised arvutit sama palju. Mujal Euroopa Liidus pruugivad mehed arvutit rohkem. Keskmiselt kasutab 16–74aastaste ELi elanike seas arvutit meestest 58 ja naistest 51 protsenti, kirjutab Postimees.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik oletas, et tõenäoliselt seletab uuringu tulemust Eesti tööturg. “Paljud naised vanuses 30 ja ülespoole töötavad kaubandus- ja teenindussfääris, kus on arvutikasutus laialt levinud,” selgitas ta.

Sama pakkus ka rahvastikuteadlane Kaljo Laas. “Mehed on küll tippametnikud, aga enamikus teistes nn meeste valdkondades ei kasutata ega õpita arvutit,” selgitas ta. “Näiteks ehituses ei ole vaja arvutit, seevastu sekretäri või gümnaasiumiõpetajana töötaval naisel on arvutioskus hädavajalik.”

Rahvastikuteadlane tõi välja ka selle, et Eestis toimus internetiseerumine väga kiiresti ja koolitusi korraldati suhteliselt palju. “Ma ei tea, kas seda on uuringus arvestatud, aga ka kõik pensionärid, kes vähegi tahtnud, on saanud Eestis arvutikoolitust,” märkis ta. “Eestis on aga pensionäridest pea kaks kolmandikku naised.”

Eurostati uuringu järgi jääb Eesti aga ELi keskmistele näitajale alla nii arvutite kui ka internetiühenduste arvu poolest. ELis on arvuti 54 ja Eestis ainult 36 protsendil leibkondadest. Internetiühendusi on ELis keskmiselt 43 ja Eestis 31 protsendil leibkondadest.

Arvutite arvu ja internetiseerituse poolest on esikohal Taani ja Holland.