Nädalaga kaotas gripi tõttu elu viis inimest, kokku on surnud 56 inimest
Üheksa haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 56 inimest, neist 52 olid vanemaealised ehk vanemad kui 65-aastased. Kõik neist kuulusid gripi suhtes riskirühma ja keegi polnud vaktsineeritud.
Põhiliseks riskifaktoriks on terviseameti teatel vanus ja südame veresoonkonna haigused. Teised enamlevinud kaasuvad haigused on olnud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet ja onkoloogilised haigused.
Sellel hooajal on intensiivraviosakonda sattunud ka 17 inimest hooldekodudest, kellest kaheksa surid.
Haiglaravi on sel hooajal gripi tõttu vajanud 1225 patsienti, neist 73 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 206 on jõudnud haiglasse viimase kolme nädala jooksul.
Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 150 inimest, neist 129 olid üle 65 aasta vanused patsiendid.
150 patsiendist 141 kuulusid riskirühmadesse. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Eelmisest nädalast algas gripiviiruste osakaalu langus ja gripiviirused moodustasid 66 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt RS-viirusega, mis põhjustas 23 protsenti haigusjuhtudest.
Laboratoorse kinnituse sai 442 gripiviiruse juhtu, neist 187 olid A- ja 255 B-gripi viirused.
Kokku pöördus möödunud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste arstide poole 5866 inimest, neist 40 protsenti olid lapsed.
Nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi haigestunute arv langes nädalaga keskmiselt 11 protsendi võrra ja haigestumus langes kõikides vanusrühmades.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 446. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal.
