Muulased saavad õiguse EL-is vabalt liikuda

Uuest aastast jõustuvad euroliidu reeglid, mis annavad alaliselt elavatele välismaalastele päriskodanikega peaaegu võrdsed õigused. Vaba liikumise laienemine välismaalastele võib paljudele siinsetele venelastele kaotada argumendi, miks pürgida Eesti kodanikuks.

Aastataguses ettekandes kinnitas Eesti Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu, et vastavalt 23. jaanuaril jõustuvale direktiivile saavad kolmandate riikide kodanikud sarnaselt euroliidu kodanikega õiguse töötada, õppida, tegeleda ettevõtlusega või elada niisama mõnes teises EL-i liikmesriigis, välja arvatud Inglismaal, Iirimaal ja Taanis, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Tegemist on olulise muudatusega kehtivas õiguskorras,” nendib siseministeeriumi välismaalaste osakond.

Ministeeriumis valmistatakse ette sadu tuhandeid inimesi puudutavat välismaalaste seadusega seotud muudatust, mille vastuvõtmise tähtaeg on juba kahe kuu pärast. Muudatuse läbiminek ning vaba liikumise laienemine ka välismaalastele võib kaotada paljudele ühe olulisema argumendi, miks pürgida Eesti kodanikuks.

Pärast direktiivi jõustumist võivad nad minna elama teistesse euroliidu maadesse, kus neile esitatakse samalaadseid tingimusi nagu Eestis. Näiteks Saksamaal võidakse neilt nõuda ka kohaliku keele oskamist.

EL-i alalise elaniku staatuse taotlemist sätestav seadus pole veel siseministeeriumist teiste valitsusasutusteni jõudnud. Nii ei tea halli passi omanikud praegu, kas neist saavad euroelanikud automaatselt või mitte.

Praegu ütleb ministeerium, et viisavabadust direktiiv kindlasti ei anna ning Schengeni ruumiga liitumiseni tuleb endiselt pass näpus saatkondade uksi kulutada. Direktiiv räägib aga ühemõtteliselt õigusest vabale liikumisele. Igal juhul peab Eesti andma siin alaliselt elavatele mittekodanikele EL-i pikaajalise elaniku tunnistuse, mis võib olla nii omaette dokument kui ka kleebis nende passis.