„Täna ajakirjanduses laialt levinud kahtluste suhtes, et e-valijaid saab kergesti mõjutada ning valimistulemused ei pruugi seetõttu olla objektiivsed, kaalun juristina e-valimiste protseduuri ja nende tulemuste vaidlustamist kohtus,“ teatas Mutli Delfile.

„Kui lugeda valimiste keskkomisjoni esimehe Heiki Sibula avaldusi, siis on selge, et ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina e-valimisi korraldavas Eestis on oht valimisvabaduse rikkumisele. Vastavalt seadusele on valimisagitatsioon hääletamisruumis keelatud. Kuidas aga teha kindlaks, kas valimisruum on mõjutustevaba?“ küsis Mutli.

„Ka seda võib ju pidada valija mõjutamiseks või aktiivseks kampaania tegemiseks, kui inimene soovib hääletada näiteks mõnes raamatukogus olevas üldkasutatavas arvutis ning samas ruumis viibib juhuslikult mõni valimistel osalev kandidaat. Või kui vanaemale külla läinud lapselaps kuuleb selja tagant vanaema soovitust valida ikka tema lemmikkandidaadi poolt, kui tahab pannkoogi peale ka moosi saada,“ selgitas keskerakondlane Mutli.

Valimiste keskkomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul on igasugune kontroll valija hääletamise üle lubamatu, samuti valija mõjutamine vahetult hääletamise ajal.

„E-valimistel osalevad tõenäoliselt suures osas just erinevates ministeeriumides ja omavalitsustes töötavad kontoriinimesed, kelle kabinetti võib igal hetkel sisse astuda mõni valimistel osalev poliitik. Kas sel juhul võiks seda kvalifitseerida mõjutamisena?“ küsib Mutli.

Täna hommikul kell 90 algas Eestis europarlamendi valimiste e-hääletamine, mis kestab ööpäev ringi 3. juuni õhtul kella 20-ni.