Mürgistusteabekeskuse infotelefonile helistamisel kehtivad tavatariifid ning teenus on lisaks tervishoiutöötajatele ja päästeasutustele avatud ka elanikkonna kõnedele, teatas mürgistusteabekeskus.

Mürgistusteabe infoliinilt 16662 saab anonüümseks jäädes küsida infot kõigi ägedate mürgistusjuhtumite kohta, näiteks kodukeemia, ravimite vale manustamine ja lastega seonduvad mürgistusküsimused, välja arvatud toidumürgistused, mille puhul suunatakse helistaja Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa haigla numbrile.

„Kuuajane testperiood kinnitas vajadust mürgistusalase infotelefoni järele, meie poole pöördus nii tervishoiutöötajaid kui ka tavalisi abi vajavaid inimesi. Tulevikus loodame mürgistuteabe infoliini muuta ööpäev läbi töötavaks nagu enamikes Euroopa riikides, kuid see sõltub juba riigi edasistest rahalistest võimalustest,“ ütles mürgistusteabekeskuse juhataja Kristiina Põld.

Mürgistusteabekeskuse põhieesmärk on inimeste haigestumise, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ägedate mürgistusjuhtumite läbi.

Mürgistusteabekeskuse andmekogud sisaldavad lisaks teadusartiklitele Soome Mürgistusteabekeskuse tõenduspõhist ja Eesti vajadustele kohandatud andmebaasi ning Ameerika Ühendriikides kasutatavat Poisindex andmebaasi.

Käesoleva aasta septembrini oli Eesti ainus riik Euroopa Liidus, kus ei olnud veel käivitatud mürgistusjuhtumite nõustamisega tegelevat infokeskust.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel hukkus Eestis 2007. aastal mürgistuse tagajärjel üle 400 inimese. Väikelastele on enim ohtlikud kodukeemia ning ravimid, täiskasvanutele aga alkoholi ja selle surrogaatide ning mürgiste gaaside põhjustatud intoksikatsioonid.