Mürgiputk vohab Viljandi- ja Tartumaal

Mürgist Sosnovski karuputke kasvab Eestis kõige enam Viljandi ja Tartu maakonnas, selgub vastvalminud ohtlike karuputkede levikukaardilt ja andmebaasist.

Polli, Kamara ja Karksi on Viljandimaal karuputkega peaaegu ühtlaselt kaetud, teatas keskkonnaministeeriumi esindaja BNS-ile. Samuti on putked üle pea kasvamas Tallinna lähistel Kehra kandis.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialisti Lilika Käisi sõnul muutub olukord kogu aeg hullemaks, kui midagi ette ei võeta.

Putke proovitõrjet on keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel tehtud juba Tartu- ja Viljandimaal, sel aastal tehakse seda ka Põlvamaal.

“Tuleval aasta loodame alustada üleriigilise tõrjega. Esmalt võetakse ette alad, kus putkede levik ohustab juba väärtuslikemaid kooslusi,” ütles Käis.

Inimesed, kelle eramaal on putked, ei tohiks istuda käed rüpes ega oodata, et riik tuleks neid hävitama.

“Eeldame, et oma aiamaal teeb seda omanik ise. Praegu, aprilli lõpus on putke hävitamiseks just parim aeg. Iga viivitatud aasta teeb võitluse vaid raskemaks,” ütles Käis.

Levikukaardi ja andmebaasi koostas keskkonnaministeeriumi tellimusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) ning alates reedest on see kättesaadav keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/looduskaitse/karuputk.html internetis.

Keskkonnaministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide saatkonna toetusel on Eesti Kultuurfilmil valminud karuputke võõrliikidest õpetlik videofilm “Tige tulnukas”, mille autor on Juhan Aare. Ministeerium on tellinud samuti karuputke voldikuid, mida hakatakse jagama riigimetsa majandamise keskuse metsaistutuskampaanial “Pane oma puu kasvama!”.

Aastakümnete eest võimaliku silokultuurina Eestisse toodud, inimesest pikemaks kasvava Sosnovski karuputke ning teisegi võõrliigi, hiidkaruputke leviala on viimastel aastatel laienenud ja levinud kõikjal Eestis.

Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena peamiselt jõgede ja ojade kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaikades ja põllumaadel. Taimede lehelabad on kuni meeter pikad ja pea sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib maapinna lähedal suve lõpus olla üle kümne sentimeetri.

Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Tavaliselt ilmub mahlaga kokku puutunud kohale esmalt kipitav punetus ning hiljem võivad tekkida valulikud suured vesivillid. Kui mahl on sattunud nahale, tuleks see kiiresti vee ja seebiga maha pesta ning mõnda aega otsest päikesepaistet vältida.