Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Signe Riisalo märkis, et lisaks lapsendati peresiseselt ehk vanema abikaasa poolt 46 last.

Riisalo sõnul tuli perekonnas hooldamisele juurde 80 last ning 2013. aasta lõpu seisuga oli Eestis 226 last perekonnas hooldamisel.

Eestkostele tuli juurde 229 last ja kokku oli 2013. aasta lõpu seisuga on Eestis eestkostel 1332 last.

Asenduskoduteenusele tuli aasta jooksul 162 last, ütles Riisalo. 2013. aasta lõpu seisuga viibis asenduskodus kokku 1071, kellest 1026 on vanemliku hoolitsuseta lapsed ja 45 last on riiklikul hoolekandel raske ja sügava puudega lapsed, kes paigutati vanema avalduse alusel.

Tänavu novembri keskpaiga seisuga viibis asenduskodus 1052 last, neist riiklikul hoolekandel 1005 vanemliku hoolitsuseta last ning vanema avalduse alusel raske ja sügava puudega 47 last.

Igale lapsele pere

Väikeses Eestis võiks olla eesmärk, et iga laps kasvaks peres. Riisalo sõnul sõltub vastus küsimusele, millal me leiame igale lapsele kodu eelkõige ühiskonna avatusest ja valmisolekust võõraid lapsi kasvatada.

See sõltub tema sõnul lisaks hoiakutele ja väärtustele tavalise Eesti pere toimetulekust, elamistingimustest ja toetavatest teenustest, mida nii riik kui ka kogukond lastega peredele loovad.

"Perekond on lapse kasvamise loomulik keskkond, eeskätt tuleb senisest enam pöörata tähelepanu lapse sünniperekonna toetamisele, et lapsed ei peaks kasvama lahus oma vanematest," rõhutas Riisalo.

Riisalo sõnul pole siiski ühtegi ühiskonda, kus sellist eesmärki oleks suudetud täita, seetõttu on oluline laste kasvamiseks luua teisi võimalusi, tagades võõraid lapsi kasvatavate perede ja laste sihipärane toetamine vajalike teenuste, nõustamise ja mõistmisega.