MTÜ Üksikvanema Heaks soovib elatisraha fondi reaalsuseks muuta
Elatisraha fond tähendaks Eestis seda, et miinimumpalgast 50 protsendi suuruse ehk hetkel kehtivas määras 177,50 eurot lapse kohta tagab igakuise elatisraha maksmise riik, kui elatise maksmise kohustusega isik seda ei tee. Seejärel nõuab riik ise võlgnikult nõude sisse.
MTÜ Üksikvanema Heaks juhatuse liige Kaarel Veike tõdes, et täna on paljud üksinda lapsi kasvatavad vanemad oma murega veel omapead, sest riiklikul tasemel puudub töötav süsteem, mis tagaks üksikvanemale teiset vanemalt elatise saamise.
"Hoolimata kohtuotsustest, pole riik juba aastaid suutnud tagada, et lapsed elatisraha ka kätte saaksid," nentis Veike.
Elatisraha maksmisest hoidumine sunnib küllalt arvestatava osa lastest elama allpool vaesuspiiri.
Oletatavasti on praegu täitemenetluses üle 12 000 elatisrahanõude. Menetlus võtab reeglina aega mitu kuud kuni aasta. Lapsed vajavad seda raha aga igapäevaselt.
Veike sõnul seisnebki elatisraha fondi loomise üks põhimõttelisi küsimusi selles, kes muutub võlglase suhtes nõuet esitavaks isikuks – kas teine lapsevanem, kes lapse eestkostjana võla tasumist nõuab, või riik, kellele ollakse võlgu.
Kui riik võtaks endale aktiivse rolli elatisraha võlgnikega suhtlemisel, väheneksid suure tõenäosusega ka lapse lahkuläinud vanemate vahelised pinged, sets just elatisraha on üks vanematevahelise võimuvõitluse peamisi tüliallikaid.
Fondi rajamine tooks ühiskonnas kaasa suure mentaliteedimuutuse. Seda võib väita meie lõunanaabrite lätlaste kogemuste põhjal. Lätis tegutseb juba mitmendat aastat elatisraha garanteerimise fond.
Soomes toimib sarnane süsteem juba nelikümmend aastat.
Eestis on ligi 50 000 üksikvanemat, mis tähendab, et Eestist kasvab ligi 21 protsenti lastest üksikvanema hoole all. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 41 protsenti ja absoluutses vaesuses 23 protsenti üksikvanematest.
Fondi juriidiliste aspektide üle toimub arutelu täna kell 16 Tallinna Raseduskriisikeskuses. Kõik üksinda last kasvatavad vanemad ja teised asjasse puutuvad isikud on oodatud kaasa mõtlema ning arutama nii täna kui edaspidi.
