Moskvas valis Eesti häbi

Vene kirik ja president Valdimir Putin saavutasid välispoliitiliselt käpardlikku lepituspoliitikat ajavalt Eestilt kõik soovitu, väidab endine suursaadik Venemaal Mart Helme.

„Venelased saavad välispoliitilise ebakompetentsuse absoluutsele tasandile liginevalt Eestilt kõik, mida tahavad: piirilepingu, Rüütli osaluse 9. mai üritustel, riikidevaheliste suhete deklaratsiooni ja jätkuvad järeleandmised kirikuküsimustes,” nendib Helme Eesti Päevalehe arvamusküljel.

”Mida saime meie,” küsib Helme ja vastab ise: häbi. „Ja kui venelased on oma võidud taskusse pistnud, siis järgnevad uued ning veelgi jultunumad ja alandavamad nõudmised.”

„Igasugune lepituspoliitika agressiivselt meelestatud revanšistidega annab vaid ühe tulemuse: neile edasiseks veelgi soodsamate tingimuste loomise,” nendib Helme.

Suursaadiku sõnul saab rüütli Moskvaskäiku nimetada Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku, metropoliit Stephanose ja Konstantinoopoli patriarhi reetmiseks. Sest autasu anti ju kahe kiriku nn lepitamise eest, tegelikult aga jätkuvate järeleandmise saavutamiseks, olgu need siis maad ja kirikud või jätkuv õigusliku aluse murendamine.

Ka piirilepingu ja 9. maiga saavutas Venemaa näiliste järeleandmistega mängides kõik soovitu, lausub Helme.

„Asjata ei kutsutud meie diplomaate Moskvasse konsultatsioonidele vahetult Rüütli visiidi eel, asjata ei pistetud riikidevaheliste suhete deklaratsiooni teksti meile just praegu pihku, asjata ei seotud seda välisminister Lavrovi suu läbi piirilepingu allkirjastamisega ja mitte asjata ei arvanud Putin mitte millekski kohustavalt, et MRP võiks tühiseks kuulutada,” kirjeldab Helme.

Helme kirjutab, et ka venelased tahavad piirilepingut, sest see tähendab idanaabrile hiiglama pikka sammu EL-iga viisavabaduse kehtestamise suunas. „Mida viisavabadus Venemaaga meile, eestlastele, kaasa toob, on igale omakasupüüdmatult mõtlevale inimesele pikematagi selge.”

Poliitiline deklaratsioon jäi Helme sõnul siiski endiselt päevakorrale. Kuna Juhan Partsil oli taas niipalju diplomaatilist vilumatust, et ta avalikkuse ees möönis, et mingit deklaratsiooni võib meil Venemaaga isegi vaja minna, andis ta sellega välja veksli, mis teeb Eesti diplomaatidel praktiliselt võimatuks meile absoluutselt vastuvõetamatu teksti tingimusteta tagasilükkamise.”