Moskva ründas Baltimaade keelepoliitikat

Moskva ei loobu oma nõudmisest, et SRÜ riikides ja Baltimaades elavatel venelastel oleks ametlik õigus õppida oma emakeeles.

“Neis riikides tuleb mõistvalt suhtuda sellesse, et sellisel suurel rahvusvähemusel, nagu seda on vene vähemus, peab olema ametlik õigus oma emakeeles õppida, pöörduda ametiasutustesse, saada informatsiooni. See vastab täielikult rahvusvahelistele standarditele, seega mitte midagi erilist Venemaa ei nõua,” ütles pühapäeval Interfaxile Vene asevälisminister Eleonora Mitrofanova.

Diplomaadi sõnul kindlustab Venemaa oma vähemustele juurdepääsu emakeelsele õppele.

“Meil antakse haridust, muuhulgas ka kõrgharidust lisaks vene keelele veel paljudes keeltes. Mitte keegi ei takista meil läti, leedu või eesti õppekeelega koolide avamist,” sõnas ta.

Mitrofanova täpsustas, et eestikeelsed koolid on Venemaal Pihkva oblastis, leedukeelsed Kaliningradi oblastis ja Moskvas ja lätikeelsed Omski oblastis.

“Venemaal elab ligi 40 000 lätlast, peamiselt hajutatult, aga Lätis peab üldise 2,3-miljonilise elanike arvu juures vene keelt emakeeleks üle 850 000 inimese,” teatas ta.

Vastates küsimusele, miks Venemaa pöörab suurt tähelepanu just Baltimaades, aga mitte näiteks USA-s elavate kaasmaalaste haridusele, märkis aseminister: “Läti ja USA vähemuste hariduse olukorra võrdlus on ilmselgelt ebakorrektne. Lätis, vähemalt mõnedes piirkondades, käib jutt põliselanikest, aga USA-s puhtalt sisserändajatest.”

Mitrofanova kinnitusel toetab Venemaa seda, et kõik Balti riikide elanikud oskaksid hästi riigikeelt. “Ent ette valmistamata ning ilmselgelt poliitilisel põhjustel toimuv üleminek lätikeelsele õppele toob laste jaoks kaasa ennustamatud tagajärgi,” lisas diplomaat ekspertide arvamusele viidates.