Tulekahju oli lähiajaloo ohvriterohkeim lastega õnnetus. Õnnetusele järgnenud päeva kuulutas valitsus toona leinapäevaks ning üle Eesti heisati leinalipud. Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Estonias jäeti ära tants ning aastapäevakõnet alustas president leinaseisakuga.

Õnnetuse põhjuseid uurinud eksperdid leidsid, et mängus pidi olema inimkäsi, kuna tuli sai ilmselt alguse väikesest lahtise tule allikast: küünlaleegist, tikutulest või tulemasinast ning ei välistatud ka hooletut suitsetamist. Juurdluse käigus selgus, et suitsetajaid oli nii kasvatajate kui ka kasvandike seas ning viimased teadsid, kus asuvad tulemasinad ja tikud.

Tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Ruumis oli suitsuanduri asemel temperatuuriandur, mis projekteerimise ajal oli koridorides lubatud ning mida hiljem keegi ei aimanud välja vahetada.

Tulekahju alguses põlenud poroloon tekitas aga ohtralt suitsu, ent mitte kuumust. Küsimus jäigi, kes vastutab selle eest, et koridorilaes oli aegunud andur. Päästekeskuse hinnangul oleks pidanud ettepaneku süsteemi ajakohastada tegema hooldusfirma ning omanik omakorda firma tööd kontrollima; hooldusfirma leidis, et säärane kohustus peaks lasuma siiski päästeametil.

Süüdlane jäi leidmata

Septembris lõppenud kriminaaluurimine süüdistusi ei toonud, kuna tulekahju põhjustajat ei leitud. Lääne maavalitsuse avalduse alusel algatatud väärteomenetlusest selgus, et lastekodu direktor Eve Kabin rikkus tubakaseadust, kui lubas töötajatel lastekodu territooriumil suitsetada. Lastekodu hoolekogu lubas direktoril oma kohal jätkata, kuid töösuhte lõpetati kolme kasvatajaga.

Kuna kriminaalasja lõpetamise määrusest selgus, et lastel oli juurdepääs kasvatajate isiklikele asjadele, sealhulgas tikkudele ja tulemasinatele, siis soetati personalile sügisel lukustatavad kapid, et edaspidi kasvandike ligipääsu töötajate asjadele vältida. Samuti tulevad ilmselt uutesse peremajadesse lukustavate ustega kaminad.

Viit peremaja asuti asenduskoduteenusel olevatele lastele ehitama aprillis ning need peaksid valmima tänavu kevadel. Veidi enam kui kuu pärast traagilist õnnetust otsustati, et lastekodu hoone taastatakse endisel kujul ja sellest saab hoolekande- ja tegevuskeskus puuetega lastele. Koostati ka detailsed töökorralduse dokumendid.

Lastekodu toetuseks avati pärast õnnetust arvelduskontod nii rahandusministeeriumis, Punases Ristis kui ka Unicefis ning poole aasta jooksul annetati üle 250 000 euro. Raha on kasutatud muuhulgas rehabilitatsiooniks, ajutiseks majutamiseks Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses ning uute ortopeediliste jalanõude valmistamiseks.

Tulekahjus hukkunud lapsi mälestatakse esmaspäeval, 20. veebruaril kell 16 Haapsalu Jaani kirikus.