Monthypythonlane käis Eestimaad avastamas

Legendaarse Briti koomikutegrupi Monthy Python liige, praegune populaarne reisikirjanik Michael Palin tutvustab oma värskes raamatus „Uus Euroopa” Eestit sütelkõndijate, Jaan Manitski, kaaniteraapia, setode ja metsavennapunkrite kaudu.

Palini reisisaated on Suurbritannias sedavõrd populaarsed, et on hakatud rääkima „Palini efektist” — paigad, mida ta on külastanud, on ühtäkki muutunud menukateks turismiatraktsioonideks. Endise idabloki riike külastas Palin ajavahemikus 11. mai 2006 — 4. mai 2007. Eestis viibis Palin kolm päeva.

Palin kirjutab oma äsja poelettidele jõudnud raamatus, et võrreldes 1991. aastaga, mil ta viimati Eestit külastas, on muutused selgelt näha. „Tallinna vanadele tornidele pakuvad nüüd konkurentsi pilvelõhkujad,” osutab ta ning lisab, et Eesti majandus õitseb ja selle aastane kasv on mõõdetav kahekohalise numbriga.

Palin märgib, et venelastelt nõutakse nüüd kodakondsuse saamiseks eesti keele oskust. „Aga et eesti keel on keeruline, ei vaevu enamik venelasi seda õppima.” Ta kirjutab, et venelased on siin teise klassi kodanikud ning see on ainus asi, mis EL-ile rõõmu ei valmista.

Palini esimeseks võõrustajaks Eestis on new-age aktivist Margus Aru, tänu kellele pühendatakse Monthy Pythoni mees püramiidmajade ja sütelkõndimise olemusse.

Järgmisel päeval sõidab Palin tutvuma Viinistu kunstimuuseumiga, kus kohtub ärimees Jaan Manitskiga. Kunagise ABBA finantsjuhi isiku kaudu avatakse lugejale paljude eestlaste saatus, kes põgenesid II maailmasõja ajal nõukogude võimu eest.

Viinistus paneb Palin tähele, et seal on ehitajateks peamiselt vene keelt kõnelevad inimesed. „Kõrgtehnoloogiat armastavad eestlased enam musta tööd ei tee,” järeldab ta.

Reisikirjaniku järgmine peatuspunkt on kaaniterapeut Ljudmilla Agajeva juures, kus ta laseb endale tunniks ajaks verd imevad elukad külge panna.

Kolmandal päeval sõidab Palin Tartusse, mida kirjeldab kui ülikoolilinna, kust sai alguse rahvuslik ärkamisaeg.

Edasi Värskasse sõites kohtub Palin setode esindajatega. Teda võõrustab setode kuningas Evar Riitsaar ehk King Ritzier, nagu märgib Palin. Kirjanikul ei jää märkamata seto naiste sitkus ja unikaalsed rahvarõivad. Ta kirjutab, et paradoksaalsel kombel on setodest saanud Eesti vabanemise ohvrid, sest kolmandik nende maast jäi Venemaa alla.

Palin lahkub enda sõnul Setomaalt „imetlusega ja kurbusega” ning nimetab neid „väikeseks grupiks ilma suurte sõpradeta”.

Palini Eesti visiit lõppeb külaskäiguga Eesti piiri ääres asuvasse Vastse-Roosa külla, kus talle tutvustatakse kunagisi metsavendade punkreid ja ellujäämisnippe. Ta annab lugejale teada, et metsavennad pidasid geriljasõda NSVL-i vastu veel paarkümmend aastat pärast II maailmasõja lõppu, lastes õhku sildu ja õnnestades nõukogude võimu. „Seepeale saatis Venemaa 20 000 eestlast Siberisse ja tõi tuhandeid venelasi asemele.”

Palin lahkub Eestist Ape piiripunkti kaudu, sõites tutvuma Lätimaaga.

Raamatu eesõnas, mis on kirjutatud sel suvel, märgib Palin, et tunneb uue Euroopa riikide pärast muret, sest USA ja Venemaa on taas alustanud Külma sõda. Ühtlasi juhib ta tähelepanu Eesti-Vene suhete halvenemisele pärast pronkssõduri teisaldamist.

Palini inglise keelne raamat „Uus Euroopa” tuli välja koos samanimelise telesarjaga, mis hakkas BBC1-s jooksma 16. septembril.