Programmi koordinaatori Riin Alatalu sõnul ei tegele uus programm ainult Eesti kultuuripärandimaastikul silmapaistvate koolide restaureerimise ja remondiga.

"Üha aktuaalsemaks muutub mõisate hoidmine kohaliku elu keskusena ning seetõttu pakub programm toetust mitmesugusteks arendustegevusteks. Näiteks toetatakse programmist väikeettevõtlust, kultuuriturismi, koolitusi," märkis Alatalu.

Alatalu lisas, et Puurmani mõisakool on hea näide Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi eelmise perioodi (2004-2008) edukusest.

Kolme aasta jooksul said värske kuue kümme kooli: Kiltsi, Koigi, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa.

Eestis on kokku 59 endistes mõisates tegutsevat kooli, neil kõigil on oluline roll piirkonna jätkusuutlikkuse tagajana, sõnas Alatalu.

Mõisakoolidele suunatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 toetustest rahastatav kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise programm avaneb taotlemiseks 2013. aasta alguses.

Mõisakoolide programmi elluviimise eest vastutab kultuuriministeerium, programmi tegevusi koordineerib koostöökomisjon, kuhu kuuluvad Norra Muinsuskaitseameti, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Mõisakoolide Ühenduse esindajad.

Vaatlejatena on koostöökomisjoni kaasatud Norra Saatkond Eestis ja rahandusministeerium.

Euroopa Majanduspiirkond hõlmab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele Islandi, Liechtensteini ja Norrat.