Mobiilioperaatorid põhjendavad leviauke: signaali tugevus võib sõltuda konkreetsest nutitelefonist või looduslikust takistusest
Delfi küsis lugejatelt, kus ja milliste operaatoritega esineb kõige sagedamini leviauke. Lugejad leidsid kõige rohkem leviauke Elisa võrgus, üsna palju mainiti ka EMT-d ja mõnevõrra vähem Tele 2-te.
Nimetatud leviaukude asukohtade osas selget joont välja tuua ei saa – räägiti nii Pärnumaast, Tartumaast, Tallinnast kui ka Hiiu- ja Saaremaast. Silma torkas see, et mainiti üpris võrdselt nii Tallinna kesklinna kui maapiirkondi. Samuti toodi mitmel korral esile see, et Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteedel võivad kõned katkeda kõigi kolme teenusepakkuja puhul.
Nii heideti Tele2-le ette probleemset levi Poska tänaval ja Oru tänaval ning Narva maanteel, samuti Kuressaare lähedal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal Permiskülas. EMT puhul toodi välja leviaugud näiteks Paldiski maanteel, Meriväljal, Ranniku teel ja Nõmmel Hiiu tänaval. Elisa kliendid kaebasid leviaukude üle Lasnamäel, Veskimetsas, Narva maanteel, Mõigus, Rahumäel, Akadeemia teel, Meriväljal, Maarjamäel, Järvevana teel, Lool ja Jüris.
Üldistustest tasuks hoiduda
Operaatorite esindajad rääkisid Delfile, et leviaukude hindamisel tuleb kindlasti arvestada seda, kas tegu on 2G ehk tavalise kõnelevi katkestusega või mobiilse internetiga. Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul ei ole üksikute klientide tagasiside põhjal võimalik teha üldistusi selle kohta, millises võrgus on enim leviauke. "Võrgu levialade kvaliteedile saab hinnangu anda ainult võrdlevate võrgumõõtmiste põhjalt, milleks on välja kujunenud vastav maailmapraktika telekommunikatsiooni tööstusharus," selgitas Raiski. Ta lisas, et tehnilise järelevalve amet sai viimasel mõõtmisel teistsuguse tulemuse kui lugejad: EMT kõned õnnestusid 97%, Elisal 96% ja Tele2 94%.
Raiski sõnul vaatasid nad lugejate abil kokku pandud loetelu üle ja tõdesid, et neis asukohtades on Elisal reeglina teenindavad tugijaamad ja kõnelevi olemas. "Probleemseks kohaks võib meie klientidele olla Nõmme Rahumäe peatus, kus teenindav tugijaam jääb kaugele. Seal piirkonnas soovime aga levitingimusi ka parandada ja paigaldada piirkonda uue tugijaama," ütles ta.
Raiski rõhutas, et väljatoodud väidetavad leviprobleemid kajastavad suhteliselt suuri piirkondi, mistõttu oleks nende edasiseks uurimiseks vaja konkreetseid aadresse ja koordinaate. "Samuti peab teadma, kas tegemist on kõnelevi või mobiilse interneti probleemiga või hoopis kõnekatkemisega, mille algpõhjus võib tuleneda seadmest," rääkis ta.
Põhjuseid seinast seina
EMT teenuste kommunikatsioonijuht Kristiina Samra selgitas, et leviaukude põhjuseid võib olla väga erinevaid, nagu looduslik või füüsiline takistus puu, mägi, hoone, paks sein või plekk-katus.
Samuti võivad põhjused peituda nutitelefonides endis. "Nutitelefonide väikestesse korpustesse on koondatud palju erinevaid raadiotehnoloogiaid - 2G, 3G, WiFi, Bluetooth - ning samuti on neisse ehitatud antennid kompromiss raadiolevi ja telefoni välise õhukese moodsa disaini vahel ning seda sageli levi kahjuks," rääkis Samra ja lisas, et levi sünnib võrgu ja seadme koostööl ja uue telefonidega võib juhtuda, et see tunnetab nõrgemat levi.
Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt ütles leviaukude loetelu nähes, et Poska tänava ja Narva maantee on hästi kaetud, ehkki tipptunnil, kui kõik inimesed korraga ühes piirkonnas teenust kasutavad, võib interneti kiirus veidi langeda.
Ka saartel peaks levi tema sõnul väga hea olema. "Tegime augustis Kuressaare ja selle lähiümbruse 14 000 punktis augustis 2G ja 3G mõõtmised ning 99% mõõdetud asukohas oli signaali tugevus maksimaalne," ütles Saarvelt. "Hiiumaa peale on paar punkti, kus internetilevi on nõrgem, kuid aasta jooksul katame ka need ära," kinnitas ta.
Saarvelt möönis, et Ida-Virumaal Permiskülas võib leviga probleeme küll esineda, kuna koht asub metsa sees ja Eesti-Vene piirile lähedal. "Seetõttu kehtivad saatjatele erinõuded, mis takistavad teatud sageduste edastamist," selgitas ta.
