MKM-i nõunik rahandusministeeriumi asekantsler Jegorovile: näita mulle noort, kes 18-aastaselt närviliselt oma pensionistaaži arvutab

 (50)
Tartu Ülikooli peahoone 20.02.17
Tartu Ülikooli peahoone 20.02.17Foto: Anni Õnneleid

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni nõunik Peeter Kadarik vaidles vastu rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorovile, kes kritiseeris pensionireformi selle eest, et esimese samba pensioni suurus seotakse lahti ametliku palga suurusest ja seotakse tööstaažiga. Jegorov leidis, et see premeerib vähem õppimist ja kiirelt tööle minemist.

"Pärast 12. klassi lõpetamist seisab tänasel noorel ees üks esimene oluline otsus – kas jätkata oma haridusteed, minna tööle või hoopis teha mõlemat korraga. Mina valisin ülikooli ja majanduseriala, sest mul oli huvi selle vastu," kommenteeris Kadarik.

"Mõni valib ilmselt ülikooli ka ühiskonna survel, sest usutakse, et see tagab kõrgema palga ning parema töökoha. Kolmas aga on leidnud oma kutsumuse, saab kutsekoolist vastava kvalifikatsiooni ja läheb tööle. Põhjusi on ilmselt veel ja erinevaid, kuid mina ei tunne tõepoolest ühtegi noort, kelle arutelukäik langeks kokku rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleriga. Kas me kujutame ette noort, kes lõpetab keskkooli ja ei lähe ülikooli, sest ta tööstaaž jääb viis aastat lühemaks ning see avaldab mõju tema pensioni esimesele sambale?"

"Eesti pensionisüsteemil on kolm astet ja täna sõltuvad nad kõik palga suurusest. Teenid keskmist palka ja kogud oma esimesse sambasse rohkem raha kui miinimumpalka teeniv indiviid. Samuti kogud ka oma teise sambasse rohkem, sest 2% keskmisest palgast on rohkem kui alampalgast ning tõenäoliselt on suurem võimalus kõrgema palga puhul panustada ka vabatahtlikkusse kogumispensionisse ehk kolmandasse astmesse. Valitsuse otsus taastada varem kehtinud süsteem on igal juhul mõistlik, sest riikliku pensioni eesmärk peaks olema tagada mingi kindel elatustase. Seega peaks pensioni esimene sammas tagama äraelamise nii lasteaiaõpetajale kui ka arstile, sest mõlemad on vajalikud elukutsed. Ometigi ei saa täna lasteaiaõpetaja oma tööaasta eest aastakoefitsiendiks 1,0, sest tema töötasu on väiksem kui keskmine palk. See ei ole mõistlik ega solidaarne," leidis Kadarik.

"Kuigi ümbrikupalk ning OÜ-tamine on meie ühiskonnas endiselt probleemiks, ei nõustu ma, et otsustatud pensionireform suurendab seda ohtu. Alates 1983. aastast sündinud inimestele on teine pensionisammas kohustuslik ja see motiveerib inimest näitama oma palka ausalt. Kusjuures see omab kindlasti inimese õiguskuulekusele suuremat mõju kui esimene sammas, sest tegemist on isikustatud rahaga, mida näeb inimene oma netipanga aknas. Seevastu esimene sammas on raha kogumine mõnele tundmatule tänasele pensionärile ning me teame hästi, kuidas oma särk on ikka ihule lähemal," lisas Kadarik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare