Elroni pressiesindaja Mariis Adamberg nentis, et rongidega reisijate arv on aasta-aastalt ja kuust kuusse kasvanud, sest rong on kiire, keskkonnasäästlik ja turvaline ühistranspordivahend, mida järjest enam eelistatakse.

Elron on se juba ammu rääkinud uute rongide vajadusest, aga raha pole selleks riigieelarvest leitud.

Praegu näeb Elron Adambergi sõnul vajadust kolme täiendava rongi järele, mis leevendaksid tipptundide koormust, võimaldaksid efektiivsemat liiklust ning tihedamat sõiduplaani ka hooldusvajaduse suurenemisel tulevikus. Samuti saaksid uued rongid olla mõeldud spetsiaalselt pikemate vahemaade teenindamiseks, mis tõstaks oluliselt pakutava teenuse kvaliteeti.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Keskerakonnast kommenteeris, et uute rongide soetamisvajadus on Keskerakonna tulevases valimisplatvormis kirjas. Keskerakond peab silmas viie vaguniga ekspressronge, mille maksumus on ühiku kohta kõrgem, kui oli 2014. aastal teenistust alustanud 20 diiselrongil.

"Käesoleval aastal on Elroni reisijate numbrid ning ka piletitulu jätkanud kasvamist ja rongiliiklus on üha populaarsem. Seega läheks antud investeering ja lisadotatsioon õigesse kohta, aidates veelgi populariseerida ühistransporti ja säästvat liikumist," teatas Simson.

Eesti 200 liikuvuse ja taristu valdkonna variminister Meelis Niinepuu kommenteeris, et Eesti 200 toetab ambitsioonikat taristuinvesteeringute programmi järgnevaks 5-10 aastaks. Siia kuulub ka siseriiklike raudteetrasside piirkiiruste tõstmine ja uute rongide ostmine.

EKRE majandustoimkonna juht, majandusdotsent Endel Oja teatas, et rongide juurdeostmist tuleb kindlasti kaaluda, sest on näha, et sõitjaid ei mahu rongidesse ära. Samas tuleb tema sõnul arvestada, et tegemist on väga kalli projektiga, mida rahastab maksumaksja.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Jaanus Marrandi (SDE) rõõmustas rongiliikluse populaarsuse kasvu üle. Ta nentis, et uusi ronge on plaanitud osta lähiaastatel vastavalt vanade amortiseerumisele, suuri investeeringuid uutesse rongidesse ette nähtud ei ole.

Juba praegu on rongiliiklus kiirem nii bussidest kui sõiduautodest, kui viimased kiirust ei ületa. Raudtee remontidega saab aga kasvatada rongide sõidukiirusi veelgi, 135 kilomeetrini tunnis, sellal kui maantteedel on lubatud maksimaalseks sõidukiiruseks talvel kõigil teedel 90 kilomeetrit tunnis ja uusi maanteesid projekteeritakse maksimaalsele kiirusele 120 kilomeetrit tunnis. See kõik lubab tulevikus muuta rongid maanteeliiklusega võrreldes veel kiiremaks.

Rongiliikluse kiiruste suurendamist pidas valitsus Simsoni sõnul silmas, kui tehti strateegiliste investeeringute kava. Nimelt on valitsus eraldanud vahendeid nii Tapa-Narva kui ka Tallinn-Tartu vahelise liini lõikude rekonstrueerimiseks, mis aitab kiirust kasvatada. "Näiteks Tartu suunal renoveerime Emajõe raudteesilda, mille renoveerimata jätmine tooks kaasa ohutuskaalutlustel liikluskiiruse piiramise. Samuti rekonstrueeritakse trassil 2020. aastal Tabivere-Kärkna jaamavahe ja Tabivere peatee," selgitas Simson. Antud investeeringu teostamise järgselt on võimalik täiendavalt umbes 10 kilomeetril raudteel tõsta reisirongide sõidukiirused kiiruseni 135 km/h. Tapa-Narva lõigul on kokku tulemas 48 km raudteetöid, rajatiste uuendamist, mis aitab samuti kasvatada sõidukiiruse teatud lõikudel kiiruseni 135km/h.

Simson nentis, et varem soetatud diiselrongide kapitalirendi tagasimaksed kestavad 2034. aastani mahus 10 miljonit eurot aastas. Samuti tähendab uute rongide ja liinimahu suurenemine automaatselt Elroni dotatsioonivajaduse kasvu. Juba tänavuses eelarves lisas valitsus Elronile dotatsiooniks üheksa miljonit eurot enam kui aasta varem, mis läks suurenenud raudtee kasutustasu katmiseks.

Oja selgitas, et EKRE eesmärk on Eesti peamiste raudteede rekonstrueerimine kiirusele 160 km/h, säilitades olemasoleva 1520 mm rööpmevahe laiuse.

Reformierakonna, Vabaerakonna ja Isamaa kommentaari ei õnnestunud rongide küsimusele saada. Reformierakond on lubanud neljarajalisi maanteesid Tartusse, Narva ja Pärnusse, rongidest pole nad midagi rääkinud.

Isamaa seisukohad rongide osas on teadmata, varem on nad lubanud neljarajalisi maanteesid Tartusse, Narva ja Pärnusse. Vabaerakonna seisukohad rongiliikluse asjus on teadmata.