Mis on IRL-is valesti? Mart Nutt: IRL peab kriitiliselt peeglisse vaatama, erakonna lõhenemine on liialdus
Kui möödunud nädala lõpus kritiseeris IRL-i liige Siim Kiisler teravalt erakonna esimehe Margus Tsahkna juhtimisstiili, siis täna tõi parlamendisaadik Mart Nutt välja murekohad IRL-i tervises. Nuti sõnul peab IRL kriitiliselt peeglisse vaatama: kasutama valimistel oma tugevusi ning muutma erakonna juhtimiskorralduse alust, põhikirja. Lisaks tuleks vähendada senise 24-kohalise eestseisuse liikmete arvu.
Nutt leiab, et IRL on olnud märksa üksmeelsem kui teised erakonnad Eesti poliitikamaastikul. Samas pole juba kahtedel valimistel järjest IRL panustanud oma tugevustele, vaid otsinud toetuspinda mujalt. "Ja see pole edu toonud. Ent kõik see viitab tõigale, et IRL peab kriitiliselt peeglisse vaatama," märgib Nutt.
Delfi avaldab Nuti pöördumise täismahus:
Viimane aasta on näidanud, et IRL on olnud märksa üksmeelsem kui teised erakonnad meie poliitikamaastikul. Selle üle mitte kõik ei rõõmusta, kuid anname ausalt aru, et sellist parem-konservatiivset erakonda nagu IRL on Eesti poliitilises süsteemis vaja. Ja mida üksmeelsem on erakond, seda paremini suudab ta tegutseda. Lisaks on IRL-i juhtimiskorraldus Nuti sõnul pehmelt öeldes ebaefektiivne ning
On tõsi, et IRL-i reiting pole kiita. Kindlasti on siin põhjuseks mitmed vead, mida IRL on teinud. Õigupoolest ei ole juba kahtedel Riigikogu valimistel panustatud nendele tugevustele, mille pärast IRL on olemas, vaid otsitud toetuspinda mujalt. Ja see pole edu toonud. Ent kõik see viitab tõigale, et IRL peab kriitiliselt peeglisse vaatama.
Teine probleem on ajale jalgu jäänud juhtimiskorraldus, mis on pehmelt öeldes ebaefektiivne. Juhtimiskorraldus sätestatakse põhikirjaga. Mõistetavalt ei juhi erakonda põhikiri, vaid erakonna liikmed. Ja põhikiri pole imerohi, mida muutes saaks lahendada kõikvõimalikud probleemid. Ent kui juhtimiskorraldust püüda parandada, siis põhikirja muutmisest ei pääse.
Erakonna avatumaks muutmiseks on vaja kaasajastada erakonnaliikmete kaasamise mehhanism. Senini on kehtinud kord, et valimistel osalevad suurkogul osalevad erakonna liikmed. Kuid nemad moodustavad heal juhul 1/10 kõigis erakonna liikmetest. Tänapäevaste võimaluste juures võiks võimaldada elektroonilisi valimisi, et kaasamist suurendada. Ühtlasi oleks mõistlik asendada praegune kord, kus erakonna liikmetel on eestseisuse valimistel neli häält sellisega, et hääletamisel on üks hääl. Sel teel saaks vältida blokkide tekkimist.
IRL-i juhtorganiks on 24-liikmeline eestseisus. See on Eesti erakondade suurim eestseisus. Miks siis nii? Kui Isamaaliit ja Res Publica ühinesid, pandi kahe erakonna juhatused kokku. See meede pidi olema ajutine, kuid nagu ajutiste asjadega ikka, jäi see püsima. Tõsiasi on, et nii arvukas eestseisus ei saa tõhusalt erakonna juhtimisega tegeleda ja mõistlik oleks eestseisuse suurust vähendada. Muidu jääbki nii, et erakonna eestseisus ei ole mitte juhtimisorgan, vaid esinduskogu. Võib ju mõista mõnede erakonnaliikmete muret, et kui eestseisus on väiksem, on sinna ka raskem pääseda. Kuid kindlasti ei ole eestseisuse vähendamise eesmärk kedagi kõrvale tõrjuda. See pole isegi mitte võimalik, kuna demokraatlikel valimistel otsustavad erakonna liikmed, keda eestseisusse valida, mitte aga kellegi karvane käsi.
Teine probleem on aseesimeeste valimine. Kehtiva põhikirja järgi valitakse aseesimehed otse erakonna suurkogul, kuid tegelikku rolli neil ei ole. Praeguse korra järgi ei saa erakonna liige, kes ei osutu valituks aseesimeheks, eestseisusesse kandideerida. See ei ole õiglane ja seda süsteemi tuleb muuta. Soovitavalt selles suunas, et esimees ja aseesimees moodustaksid ühtse meeskonna, mitte ei oleks teineteise suhtes opositsioonis.
Need on väga praktilised küsimused, mis tuleks lahendada. Erakonna esimees Margus Tsahkna on teinud ettepaneku need muudatused ellu viia ja seda tuleb ka teha. Otsida siit IRL-i lõhenemist on kindlasti liialdus ega vasta ka erakonna liikmete huvidele.
