Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav Morbilli viirus. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98. Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse. Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul.

Nakkusallikaks on haige inimene. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket.

Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Inkubatsiooniperiood kestab 7–18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliinimanustamise järgselt pikeneda 21 päevani.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.

Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Leetreid põdenud emadelt sündinud imikud omavad immuunkaitset 6-9 kuu jooksul. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel ning spetsiifiliste IgM-antikehade tuvastamisega veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket.

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite-vastast immuniseerimisega alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida