Ministrid peaksid eesistumise ajal valimistest kõrvale jääma? Riigikogulased digisaadikuteks? Loe parlamendisaadikute mõtteid eesistumise teemadel

Peaminister Jüri Ratase tänane ülevaade riigikogu ees Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise prioriteetidest ja eesmärkidest on parlamendisaadikud kihama pannud: Taavi Rõivas leiab, et ministrid peaksid eesistumise ajal valimistel osalemisest loobuma, et veelgi rohkem pühenduda oma tööle. Jaak Madison rõhutab rahvuslikke väärtusi ning Liisa Oviir kutsub parlamendisaadikuid üles olema digiühiskonna saadikud.

Peaminister Jüri Ratas andis täna riigikogu ees ülevaate Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise prioriteetidest ja eesmärkidest. Peaministri sõnul on kõige tähtsam eesmärk Eesti eesistumise ajal, et Euroopa Liit püsiks tugev ja ühtne ning et keegi ei tunneks end kõrvale- või mahajäetuna.

See, kas Eesti viib eesistumise läbi kire ja pühendumusega või on see ministrite jaoks lihtsalt tüütuks kõrvaltegevuseks kohalike valimiste kampaania ajal, paistab kaugele välja, leiab riigikogu aseesimees ja reformierakondlane Taavi Rõivas vastuseks Ratasele. Endise peaministri sõnul peab Eesti keskenduma Euroopa-poliitikale, mille võtmesõnadeks on "veame eest" ja "inspireerime", mitte "lohiseme järel".

Rõivase sõnul vajab Euroopa Liit uut hingamist ja uusi edulugusid ning Eestil on võimalus ja kohustus nendesse diskussioonidesse panustada. "Eestil on, millega Euroopat inspireerida, oleme selle nimel üle 20 aasta pingutanud," lausus Rõivas.

"Paraku kuuleme liiga sageli riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ministrite või halvemal juhul neid asendama tulnud ametnike vabandusi, et minister ei leia paraku aega ühel või teisel Euroopa Liidu nõukogul osalemiseks," märkis Rõivas.

Seetõttu leiab Rõivas, et ministrid peaksid valima, kas pühenduda kohalike valimiste kampaaniale või ministriametile, mõlemat eesistumise ajal lubada on liiast.

Jaak Madison: Eesti peab ka eesistumise perioodil kaitsma oma rahvuslikke huve

Eesti riik on nõustunud olema Euroopa Liidu eesistujariigina neutraalne, kuid neutraalsuse hinnaks ei tohi olla oma rahvuslike huvide salgamine, leiab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison.

"Eesti peab olema hea läbirääkija ja kompromisside leidja erinevate poolte vahel, kuid neutraalsusel on piirid. Piir tuleb ette siis, kui otsustamisele tulevad küsimused, mis on selgelt lõhestanud Eesti
ühiskonda ja lähevad teravasse vastuollu meie huvidega. Oma riiklike huvide varjamine on lihtsalt rumalus," ütles Madison täna riigikogus.

Üheks huviks, mille huve eirata ei saa, on Dublini määrus, teine küsimus on läbirääkimised Suurbritanniaga.

"Meie huvides on heade suhete säilitamine Suurbritanniaga, mistõttu Euroopa Liidu mõne poliitiku kinnisidee karistada briti rahvast oma demokraatlike õiguste kasutamise pärast ei tohi leida Eesti riigilt heakskiitu. Suurbritannia on olnud ja jääb meie liitlaseks nii NATO-s kui ka partnerina majandussuhetes." Madisoni hinnangul tuleb Eestil olla eesistumise ajal vedur, kes suurendab rahvusparlamentide rolli Euroopa Liidus.

"Eesistumine on Eesti maksumaksjale rahaliselt äärmiselt kulukas ja see paneb meile ka kohustuse mitte unustada oma huvide esindamist ja kaitsmist rahvusriigile põhimõtteliselt tähtsates küsimustes," sõnas Madison.

Liisa Oviir: kõik parlamendiliikmed ja ministrid olgu EL eesistumise ajal digiühiskonna saadikud

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kõnelenud endine ettevõtlusminister Liisa Oviir kutsus Eestit seisma Euroopa Liidu ühtsuse eest ning jagama enda parimaid teadmisi digiteemadel, mis on meie üks suuremaid tugevusi.

"Ma kutsun üles iga Riigikogu liiget, iga valitsuse liiget olema digiühiskonna saadik algaval eesistumise perioodil, jagama Eesti teadmist, jagama Eesti kogemust. Ma kutsun teid leidma toetajaid kinnistamaks viienda põhivabadusena andmete vaba liikumist."

Võtame siin uhkelt liidri rolli ja liidri koorma, nii Tallinna deklaratsiooni väljatöötamisel kui ka selle hilisemal elluviimisel, julgustas Oviir.

Eesti eesistumise üheks põhiteemaks ongi andmete vaba liikumine ja digitaalne Euroopa, ehk kaasaminek tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele; kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks; piiriülesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

Oviir pidas oluliseks ka kolme ülejäänud eesistumise peateemat – avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; kaasav ja kestlik Euroopa.

46 päeva pärast algavat Eesti eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus nimetas ta võimaluseks "anda targalt oma panus Euroopa ühtsusesse, aga ka rikastada Liitu just meile omaste tugevustega."

"Isegi kui Eesti seest vaadates see alati nii ei tundu, oleme ometi kiire, paindlik ja innovatsioonile orienteeritud. Näitame siis seda! Oma tugevuste tutvustamine on meie kohustus, mitte vaid õigus,"ütles Liisa Oviir.

Loe pikemat kokkuvõtet tänasest riigikogu istungist SIIT.