"See, kui paljudel juhtudel a´la näiteks vanaisa purjus peaga tiiki ära upub, ei tähenda, et lapselapsel on koolis olnud vähe ujumistunde või ta ei ole piisavalt ujumisoskust omandanud," ütles Lukas täna riigikogu infotunnis arupärimistele vastates.

Keskerakondlane Evelyn Sepp päris Lukaselt aru, mis takistanud ujumise algõpetust võtma senisest tõsisemalt ja võtma seda kehalise kasvatuse ainekava raames põhiõppeainete hulka.

Lukas kinnitas, et ka uutes õppekavades on ujumisel kindel koht ja esimesel, teisel põhikooli astmel võib kool ujumisega tegeleda õppe-eesmärke saavutades. "Teise kooliastme lõpuks peab olema ujumise õppekava läbitud nii, et õpilane selle kursuse läbides suudab ujuda vabalt valitud stiilis 25 meetrit. Ujumine on rõhutatud õppeteemade hulgas nii põhikooli esimeses kui teises kooliastmes, see on siin välja kirjutatud, kaasa arvatud rõhutatud ka need tundide mahtusid, mis ujumisõpetusele tuleb kasutada, lisaks sellele võib kool vabaks jäetud tundide arvu piires ujumisõppe mahtu veel suurendada," rääkis Lukas.

"Mis puudutab 24 tunni piisavust, siis nii ujumistreenerite kui kehalise kasvatuse õpetajate arvates on 8-24 tunniga võimalik vastavalt õpilase võimetele, huvidele, vastavalt klassikomplekti suurusele, ujumisoskus selleks kooliastmeks nõutaval tasemel omandada," märkis Lukas.

"Mis puudutab üldse laste kehalist tubli tublidust, siis ega kogu seda raskust ei saa panna kooli õlule. See, et nii omavalitsused kui ka lapsevanemad püüaksid leida võimalusi muu hulgas väljasviibimise ajal ka võimalikke ujumisvõimalusi ära kasutada nii talvel ujulates kui suvel veekogudel – see on meelega mõistetav ja selleks ma kutsun kindlasti üles," lisas Lukas.