„Me saame sünkroniseerimise puhul aktsepteerida lahendusi, mis tagavad tarbijatele kõrge varustuskindluse ja ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu.

Täna saame uuringu esialgsete tulemuste põhjal öelda, et need eeldused on võimalik saavutada. Lõpliku kinnituse sellele peavad andma Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid koostöös ENTSO-E-ga,“ sõnas minister.

Tema sõnul liiguvad riigid vastavalt juunis Baltimaade ja Poola valitsusjuhtide ning Euroopa Komisjoni presidendi kokkulepitud poliitilisele teekaardile.

Vastavalt kokkuleppele keskendus suvel läbiviidud uuring perspektiivikaimale lahendusele, milleks on Baltimaade sünkroniseerimine ühe vahelduvvoolu ja täiendavalt rajatava alalisvoolu kaabli abil.

Peagi kohtuvad Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid, et suvel valminud uuringule hinnang anda.

Juhul, kui uuringu tulemused süsteemihaldurite poolt heaks kiidetakse, koguneb septembri keskel Balti elektriturgude ühendamise plaani (BEMIP) töörühm, kus tutvustatakse uuringu tulemusi.

Juhul, kui BEMIP töörühm uuringu tulemused heaks kiidab, on võimalik Baltimaade sünkroniseerimisprojekti järgmiste otsustega kiiresti edasi liikuda. Sünkroniseerimise projekti indikatiivne tähtaeg on 2025. aasta.

Cañete rõhutas Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrkude sünkroniseerimise olulisust Kesk-Euroopa sagedusalaga ning kinnitas jätkuvat toetust projektile.

Sünkroniseerimine Euroopa energiasüsteemiga tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku ning vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest.

Lisaks arutasid Simson ja Cañete elektriturudisaini, riiklike energia- ja kliimakavade, gaasiturgude ja Euroopa Liidu gaasituru direktiivi teemadel.