Sikkut ütles, et Päevalehes tõstatatud teemal on riigil veel palju õppida. Samas nentis ta, et ega riigil ei ole ka praktikat selle kohta, mis juhtub, kui saadakse info sellest, et mõnel arstil on Soomes praktiseerimine keelatud.

Ta nentis, et probleem jõuab sinna välja, et Eestis ei hinnata arstide pädevust. Mõned erialaseltsid hindavad arsti pädevust ja tehtud täiendkoolitusi, aga see on vabatahtlik ega puuduta kõiki arste. Seetõttu on keeruline hinnaga pädevust ka nendel arstidel, kes tulevad välismaalt tagasi Eestisse. Ta kinnitas, et terviseamet võtab seda teemat väga tõsiselt ja tegeleb sellega.

Ta kritiseeris seda, et praegu tegeleme viimase jupiga, kui välja on tulnud, et arsti tegevus on teises riigis piiratud või kui tema tööga on ilmnenud väga tõsine probleem. Ta soovis, et oleks ka proaktiivsem tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise süsteem. "Et punane lipuke tekiks varem," märkis Sikkut.

Sikkut ütles, et hindamine võiks jääda arstide endi teha, sest kõrvalseisjatel on väga keeruline arstide kompetentsi hinnata.

Ta märkis, et ka Soomes ei saadetud arstid kohe töölt ära, vaid neile anti korduvaid võimalusi oma oskuseid parandada. Ta leidis, et ka Eestis võiks juhul, kui arsti oskused mõnes valdkonnas ei ole piisavad, saata ta ülikooli täiendkursusele.

Sealt edasi tuleks mõelda, kas me tegeleme vigade karistamise või ennetamisega. Selle jaoks on sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel mittesüülise vastutuskindlustuse süsteem. See võimaldab ravivea tagajärjel kannatanud patsiendil senisest palju kergemini hüvitist saada, sest enam ei pea ta selle jaoks kohtusse pöörduma.

Arstid omakorda ei pea kartma, et neid hakatakse vea pärast karistama ja seega saavad nad keskenduda vigadelt õppimisele.